18. sajand Kadrioru lossi tekkelugu

Põhjasõda (1799–1721) polnud veel lõppenud, kui oma Läänemere-äärsetes vallutustes kindel tsaar Peeter I asus rajama Tallinna lähistele uut suvelossi, mis pidi olema suurriigiks pürgiva Venemaa vääriline. Euroopaliku valitsejana esineda soovinud Peeter rõhutas teadlikult enda ja kogu Venemaa kuulumist Euroopa kultuuriruumi. Soovides luua uut Vene tegelikkust ja uusi inimesi, alustas Peeter I riigi ja rahva välisilme muutmisest, oluline roll selles protsessis oli täita ka arhitektuuril. Uute valitseja residentside rajamiseks toodi kohale ehitusmeistreid ja kunstnikke kõikjalt Euroopast. Peeter I teenistusse kutsutud itaallase Nicola Michetti (1675–1743) esimeseks tööks Venemaal oligi tsaari suveloss metsatukas Reveli lähedal, nagu nimetati Kadrioru lossi enne 18. sajandi keskpaika, mil see lõplikult Katariina I nime kandma hakkas. Lossi ajaloo alguse – juuli 1718 – on meile jäädvustanud kiviraiduri hoolikas käsi vestibüüli mälestustahvlil.

loss-2

loss-3

Lossi ehitamises osales mitmeid välismaalt kutsutud meistreid – peale itaallasest peaarhitekti töötas siin Roomast pärit arhitekt Gaetano Chiaveri, Veneetsiast stukimeister Antonio Quadri, Rootsist kutsutud Salomon Zeltrecht, Riiast tulnud kujur Heinrich von Bergen jt. Paljud neist töötasid hiljem ka Peterburis; uue Vene pealinna rajamisega oli seotud ka Kadrioru lossi teine arhitekt Mihhail Zemtsov, kes juhtis siin ehitust pärast Michetti naasmist Itaaliasse. Töölisbrigaadid telliti Venemaalt, raskematel töödel kasutati Tallinna garnisoni sõdureid, aga ka sunnitöölisi. Peaaegu inimtühjas ja sõjas kannatanud Tallinnas pidi ennenägematult uhke ja piduliku lossi kerkimine kohalike tagasihoidlike suvemõisate, mereranna kivirahnude ja kadakate kõrval mõjuma kui ime.

loss-4

Traditsioone murdva valitseja tahe tõi siia Põhja-Euroopa karmi kliimasse võõra lillena näiva hapra lõunamaise arhitektuuriteose. Paraku ei jõutud Kadriorus ellu viia kõiki Michetti ja Peeter I suurejoonelisi plaane, sest koos Peeter I surmaga 1725 lakkas Vene valitsejate huvi Läänemere ja laevastiku ning seega ka Tallinna ja siinse palee vastu pikemaks ajaks.

loss-5