Keisrinnade visiidid

18. sajandi teisel poolel saabus lossi uus elu ja seda seoses kahe keisrinna – Jelizaveta Petrovna ja Katariina II visiitidega. Lossi rajaja tütre Jelizaveta uhke ja pidulik visiit Kadriorgu toimus 1746. aasta juulis. Selleks ajaks lõpetati lossi siseviimistlus ja kaunistused. Keisrinna jaoks sisustati ruumid algselt Peeter I jaoks määratud merepoolses tiivas. Pillav ja pidutsev keisrinna veetis siin üle nädala. Pärast seda seisis loss taas tühjalt kuni järgmise valitsejanna, 1762 paleepöörde tulemusena troonile tõusnud Katariina II külaskäiguni 1764. aastal. Siis remonditi ja sisustati loss taas, kuid suur osa puuduvat sisseseadet toodi endiselt Peterburist kaasa või laenati Tallinna elanikelt.

loss-6 loss-7
Jelizaveta  Katariina II

Valitsejate saabumiste vahelisel ajal lossi küll ei kasutatud, kuid inimtühi polnud Kadrioru loss kindlasti. Lossikompleksi eest kandis hoolt kastellaan ehk lossivalitseja, kes 18. sajandil oli enamasti arhitekti elukutsega ning tegeles lisaks korrashoiule ka kaartide joonistamise ja vajalike ehitiste rajamisega. Alates lossi ehitustööde lõppemisest kuni Nikolai I ajani teenis lossis neli kastellaani-arhitekti – Jacques Broquet (u 1730–1751), Johann Georg Teichert (1752–1773), Johann Schultz (1773–1795) ja Johan David Bantelmann (1795–1826). Nende kirjad ja joonised on peamine lossi ajaloo allikas, jutustades asjalikus kaartide, jooniste ja rahanumbrite keeles lossi elust ja muredest.

Kogu 18. sajandi vältel säilitas loss oma rajamisaegse ilme ja funktsiooni – olla Vene keisrite esinduslik suveloss, võimu kohalolu kaunis sümbol suhteliselt iseseisvas Läänemere-äärses provintsis, kujundlikult öeldes – barokkraamistus Peeter I raiutud aknal Euroopasse.