Kolme lõvi all

Üsna pea pärast Konstantin Pätsi võimuletulekut algas lossi ulatuslik ümberehitamine. Arhitekt Aleksandr Vladovsky projekti järgi ehitati lossile aiapoolse fassaadi juurde uusbarokilikus stiilis banketisaal, talveaed-orkestriruum ja väiksem söögisaal. Riigipea erakorter asus parempoolse tiiva kolmandal korrusel (praeguse näituse ruumides), ametlik esinduskabinet oli peakorruse merepoolses tiivas, ruumis, kus esialgsete lossikavandite järgi pidi olema Peeter I magamistuba. Ülejäänud toad olid mõeldud kõrgemate külaliste majutamiseks ning erinevas stiilis salongideks. Sisustuses püüti algul rõhutada lossilikkust ja kuuluvust Euroopa kultuuriruumi, möbleerides ruume mõisatest saadud või Peterburist ostetud stiilse antiikmööbliga. Eesti teemat pidid sisse tooma baltisaksa (Karl Timoleon von Neff, Eugen Dücker, Oscar Hoffmann, Julius Klever jt ) ja esimeste rahvuslike kunstike (Johann Köler, Amandus Adamson) teosed. 1930. aastate lõpus rajati ka eesti rahvuslikus stiilis interjöörid, mis on säilinud suures osas tänapäevani. Kadrioru loss ja selle vahetu ümbrus muutus avalikkusele suletuks kõrgema riigivõimu esindusresidentsiks.

Ülejäänud Kadrioru pargist kujunes populaarne linnarahva jalutus- ja ajaveetmiskoht. Pargi kirdeossa rajati rahvapark, kus olid valgustatud alleed, pingid, rahvariide vöökirjas lillepeenrad, kõlakojaga kontsertväljak ning ujumisbasseinide, liivakastide ja mänguväljakutega Noortepark.

loss-14

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

loss-15

loss-13