Lossimuusika kontserdisari

Lossimuusika postripilt ingel

Lossimuusika on pühapäevaste kontserdite sari, mille eesmärk on pakkuda nii nõudlikule kuulajale kui ka lihtsalt huvilisele klassikalist kammermuusikat 18.—20. sajandist Kadrioru lossis barokses peasaalis.

Piletid Kadrioru kunstimuuseumi kassas ja Piletilevis
Täispilet 10 € / sooduspilet 7 € / gruppidele soodustused
Kontserdipilet kehtib samal päeval ka näitusepiletina
Kontsertide algus kell 17.00

P 08.01.2017
Maria Krestinskaya, barokkviiul (Peterburi)
Imbi Tarum, klavessiin
Kavas Bach, Händel

P 15.01.2017
Aleksander Radvilovich, klaver (Peterburi)
Kava:
Galina Ustvolskaya (1919–2006) – Sonate Nr 6 (1988) or 4 Praeludiums 7’
Yuri Simakin (1947–2015) – Ritual (1972)
Alexander Knaifel (*1943) – Marsi armid (Шрамы марша) klaverile ja plaadile [CD] (1988)
Alexander Aslamazov (*1945) – Kevadised / Sekundilised variatsioonid (Веснянки/ Вариации на секунду) (1972)
Alexander Radvilovich (* 1955) – Sa(e)iten (1994)

P 05.02.2017
Pidulik kontsert „Soome Vabariik 100“
Emmanuel Tjeknavorian, viiul (Austria)
Réka Szilvay, viiul (Soome)
Atte Kilpeläinen, vioola (Soome)
Annariina Jokela, vioola (Soome)
Lauri Kankkunen, tšello (Soome)
Heike Schuch, (Austria)
Kava:
George Enescu – Ménétrier op 28
Torsten Herrmann – 4 inventsiooni soolotšellole op 1
Sauli Zinovjev – Arco soolotšellole
Sergei Prokofjev – Sonaat D-duur sooloviiulile op 115
Johannes Brahms – Keelpillisekstett B-duur op 18

Koostöös Soome Instituudi, Sibeliuse Akadeemia ja Eesti Rahvusringhäälinguga

P 19.02.2017
Nikos Spanatis, kontratenor (Kreeka)
Ansambel Floridante
Kavas J.S.Bach, Vivaldi, Händel

P 26.02.2017
Gerhard Reichenbach, klassikaline kitarr (Saksamaa)
Kavas J.S.Bach, Dyens, Manjon, Scarlatti, Tšaikovski

P 05.03.2017
Aleksandra Murre (sõna)
Denis Golubev, oboe (Venemaa)
Ivo Posti, kontratenor
Ene Nael, klavessiin
Aare Tammesalu, tšello
Kavas Vivaldi, Marcello, Händel, Monteverdi, Couperin

P 19.03.2017
Ashley Solomon, traaversflööt (Ühendkuningriik)
Imbi Tarum, klavessiin
Kavas J.S.Bach, C.P.E. Bach. G.P.Telemann

Koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga

P 26.03.2017
Yannos Margaziotis, viiul (Kreeka)
Lea Leiten, klaver
Kavas Mozart, Beethoven

P 02.04.2017 kell 17
Tuuri Dede, metsosopran
Piia Paemurru, klaver
Kavas Rossini, Bizet, Verdi

N 13.04.2017 kell 18
Elmira Darvarova, viiul (USA, Metropolitan Opera)
Howard Wall, metsasarv (USA, New York Philharmonic)
Arvo Leibur, viiul
Toomas Nestor, vioola
Aare Tammesalu, tšello
Kavas Amram, Bach, Bissill, Cohen, Couperin, Duke, Gliére, Gould, Händel, Mozart, Nagy, Piazzolla, Rameau, Soukhovetski, Thompson, Zocher

P 23.04.2017 kell 17
Klaveriduo Farištamo Susi – Merike Poom
Kavas Milia, Mendelssohn, Mozart, Schumann

P 30.04.2017 kell 17
Sergei Ostrovski, viiul, dirigent (Iisrael)
Eesti Sinfonietta
Kavas Grieg, Mendelssohn, Tartini, Tormis

P 07.05.2017 kell 17
Assia Cunego, harf (Itaalia)
Kavas Bach, Händel, Boieldieu, Glière, Glass, Mengozzi

P 21.05.2017 kell 17
Kädy Plaas, sopran
Piret Väinmaa, klaver
Aare Tammesalu, tšello
Kavas Barber, Kõlar, Mägi, Previn, Uusberg

P 28.05.2017 kell 17
HOOAJA LÕPPKONTSERT
HEINO ELLER 130
Tallinna Keelpillikvartett
Urmas Vulp, viiul
Olga Voronova, viiul
Toomas Nestor, vioola
Levi-Danel Mägila, tšello
Kavas Eller, Mozart

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
Spin Press

 

Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Korraldajad:
Loovüksus MTÜ ja Eesti Kunstimuuseum