Lossimuusika kontserdisari

Lossimuusika postripilt ingel

Lossimuusika on pühapäevaste kontserdite sari, mille eesmärk on pakkuda nii nõudlikule kuulajale kui ka lihtsalt huvilisele klassikalist kammermuusikat 18.—20. sajandist Kadrioru lossis barokses peasaalis.

Piletid Kadrioru kunstimuuseumi kassas ja Piletilevis
Täispilet 12 € / sooduspilet 8 € / gruppidele soodustused
Kontserdipilet kehtib samal päeval ka näitusepiletina
Kontsertide algus kell 17.00

P 10.09.2017
Emmanuel Tjeknavorian (viiul, Austria)

Kava:
VIIULIMUUSIKA NURGAKIVID
Eugène Ysaye. Sonaat no. 5 G-duur sooloviiulile op 27
Johann Sebastian Bach. Partiita no 2 d-moll sooloviiulile BWV 1004
Christoph Ehrenfellner “Alpide süit” sooloviiulile op 36

Béla Bartok. Sonaat sooloviiulile Sz 117

P 17.09.2017
Marcel Johannes Kits, tšello
Rasmus Raide, klaver

Kava:
Ludwig van Beethoven. Sonaat klaverile ja tšellole op 5 nr 2 g-moll
Franz Schubert. Sonaat tšellole ja klaverile a-moll “Arpeggione” D.821

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
Spin Press

 

Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Korraldajad:
Loovüksus MTÜ ja Eesti Kunstimuuseum