Kirjeldustõlked: maalide kirjeldused


Johann Friedrich Londicer
1746 a.

Kadrioru lossi barokses stiilis paraadsaali laemaalingu tegi Tallinna meister Londicer noorem seoses keisrinna Jelizaveta Petrovna peatse külaskäiguga.

Kujutatud on lugu Vana-Rooma luuletaja Ovidiuse  “Metamorfoosidest“, kus jahimees Actaeon  (hääldus: Aktaion) sattus õhtul peale jahiretke jalutades hiide varjulise metsajärve äärde ja nägi juhuslikult pealt, kuidas alasti jumalanna Diana koos nümfidega järves supleb. Karistuseks  muutis Diana ta hirveks ja jahimehe oma koerad kiskusid ta lõhki. Lugu põhineb kreeka mütoloogial, kus jumalanna Dianat nimetati Artemiseks. Artemis oli vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse– ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja.

Maal sümboliseerib  Peeter I võitu Karl XII üle Põhjasõjas, kus jumalanna Diana kujutab võidukat Venemaad ja Actaeon Karl XII.

Suuremõõtmeline laemaal, pikkusega 7,5  ja laiusega 3,5 m. , asub pikkupidi valge piduliku ristkülikukujulise lae keskel. Maal võtab enda all umbes 1/3 lae kogupindalast. Külastaja siseneb ruumi peasaali pikema külje parempoolsest uksest. Laemaal on saali sisenemise hetkel vaatajale tagurpidi. Kui on soov, et laemaal oleks üles vaadates õigetpidi, tuleb minna saali keskele ja pöörduda näoga selle seina suunas, milles oleva ukse kaudu saali siseneti. Saali keskele jõudmiseks piisab, kui astuda ukseavast 5 sammu otse, pöörata vasakule ja siis liikuda veel 9 sammu.

Ovaalsete otstega ja omapärase kujuga maali pikemad küljed ei ole sirged. Maali kuju mõistmiseks kujutle ovaali, millele on risti peale pandud ristkülik. Ristküliku otsad ulatuvad veidi üle ovaali sirgete servade.

Maali ümbritseb valgest stukist tõetruu lehtornament, mille ümber on laiem sile serv, mis sobib hästi ülejäänud lae mustriga.

Laemaalil on kujutatud hetke, kui metsajärve kaldale jõudnud Actaeon hakkab hirveks moonduma.  Hirvesarvedega Actaeon seisab metsajärve kaugemal kivisel kaldal näoga vaataja poole ja vaatab enda ees järvevees supelnud alasti noori saledaid naisi. Need on 12 nümfi ning jumalanna Diana, kelle ainsad kehakatted on õhukesest heledast riidest sallid ümber niuete, mis on igaühel erinevalt kas kinnitatud või kinni hoitud.

Actaeoni ilmumine on  veesolijate hulgas tekitanud suurt segadust. Enamus neist on temast ära pöördunud või püüab eemale liikuda. Kuna suplejate vibud ja nooled jäid kaldale, võtab pahane jumalanna Diana kätega hoogu, et Actaeonit veega visata.

Kauni maastikuga maali alumises kolmandikus, maali esiplaanil, on selge veega metsajärv. Maali alumises servas vees kasvavad kõrkjad ja vesiroosi lehed. Mujal ümbritseb järve kaarekujuliselt järsk pruuni värvi kivine kallas, mille kive ulatub ka vette.

Kalda kirjeldus algab maali vasakpoolsest ovaalsest servast. Seal, nümfidest vasakul järve kaldal, kõrgub kalju. Kaljul kasvab pehmete sulgjate okstega küpress ja paar põõsast.

Actaeon seisab sellest kaljust paremal, maali vasakus ülemises kolmandikus, veel heleda, kuid kergelt õhetava õhtuse taeva taustal ja on hästi näha.

Actaeonist paremal, maali keskel, kasvavad 3 kõvera tüvega puud. Jumalanna Diana seisab puude ees vees järve tagumise kalda lähedal.

Maali paremas ülemises kolmandikus, puude kõrval ja osaliselt kalda taga, on hämar grott.

Teravate punakaspruunist vulkaanilisest bimskivist servadega koopasuu ulatub maali ülaservani. Grotis seisavad naine ja laps, kes näevad toimuvat pealt.

Parema poole grotist varjab poolviltu vasakule pööratud tumeda näoga purskkaev, mis asub  grotist eespool järve kaldal.

Purskkaevu suust voolab ühtlase tugeva joana vesi selle ees olevasse süvendisse ja sealt tiiki. Purskkaevu rikkalikud kaunistused ulatuvad maali ülaservani. Nende tipus on lopsakate lehtedega kroon.

Enamus nümfe ongi groti ja purskkaevu ees järve parempoolses osas. Nümfidest ja purskkaevust paremal järve kaldal on samuti kalju, mida osaliselt varjab viinapuu. Kivine ja kaljune kallas on sopistunud ka purskkaevu ette.

Viinapuu kasvab metsajärve parempoolsel kaldal maali paremal all servas ja kooldub maali serva ovaalse kuju järgi üles.

Nümfid on oma vibud ja nooltega nooletuped puu tüve ja purskkaevu kaunistuste külge riputanud.

Jumalanna Diana on keskel tagumise kalda lähedal üle põlvede ulatuvas vees esipoolega meie poole. Tema kreeka profiiliga nägu on pööratud vasakule. Diana tunneb ära otsa ees oleva kummulikeeratud kuu kujutise järgi. See on peavõru küljes, mis ühtlasi kaunistab  pikki pruune lainelisi juukseid. Ta kõrvas ripub pärl, ümber parempoolse õlavarre on kitsas käevõru ning ta silmad on meigitud. Tema ümber on veidi vaba vett ja ta võtab sirgete kätega hoogu, et pihkudega vasakul  tagapool seisvat Actaeonit veega visata.

Üks nümfidest seisab jumalanna selja taga, kummardudes veidi paremale. Näha on tema ülakeha. Kolm nümfi on Diana ees vasakul, kõik teised aga paremal. Jumalanna Diana koos selja taga seisva nümfiga paistab kahe esiplaanil asuva grupi vahelt.

Vasakult esimene nümf ujub vaataja poole, teine seisab.  Kolmas nümf on meie poole seljaga ja kummardub ettepoole. Tema vasak käsi on graatsiliselt kõrval, nagu Aktaionilt seletust nõudes. Parema käega hoiab ta kinni puusadel olevat kangast.

Parempoolsed 3 nümfi maali alumises osas vaatavad paremale. Vasakpoolne on kehaga vaataja poole. Keskmine kükitab, on pöördunud paremale ja näitab eespoololeva käe nimetissõrmega kaldal olevate relvade suunas. Parempoolne nümf on poolviltu keskmise nümfi poole ja tõstab parempoolse ettesirutatud käega vette libisenud kangast.

Nende taga põgenevad 2 nümfi paremale purskkaevu suunas, mille ääres vestlevad veel 2 nümfi.

Nümfidest kõige parempoolsem istub purskkaevu ees kivil seljaga vaataja poole. Ta nägu on profiilis pööratud vasakule. Parema ülestõstetud käega sätib ta näo kohal pruuni lainelist juuksesalku. Kangas varjab veidi teda ennast, katab kivi ja tema vasakut käsivart.

Jumalanna Diana ja nümfide kehad on kujutatud üsna puiselt ja mehelikult. Eriti märgatavad on neil kõhupiirkonna lihased. Pringid rinnad  oleksid nagu keha külge liimitud. Veidi naiselikkust lisab pehme alakõht ja puusajoon ning ümber puusade voolav kangas. Nümfide juuksed on kas taha kinni pandud, krunni seotud või kinnitatud peavõruga. Kahe nümfi peakatteks on turban.

Teine loo peategelane, hirvesarvedega Actaeon, on maalil veel inimese moodi. Suhteliselt väike mehe kuju seisab kivil näoga vaataja poole ja hoiab käsi kehast eemal. Vasakpoolse käega toetab ta maha pikka oda ning ta parempoolsel puusal on mõõk. Actaeonil on seljas alt laienev poolpikkade käistega lühike samblaroheline mantel. Ümber kaela on vabalt visatud punane sall.

Actaeoniga on kaasas 3 pruuni peente jalgadega siledakarvalist koera. Kaks jooksevad tema kõrval vasakul,  kolmas aga taga kaldal suunaga peremehe poole.

Silmapiiril, mis on Actaeoni taga vöökoha kõrgusel, sinetavad madalad mäed. Maali keskel asuvate puude tagant tõusevad taevasse pilved.

Maal on maalitud pruunides, sinakates-rohekates ja ihuvärvi heledates toonides.




Tundmatu kunstnik
18 sajandi I pool
Õli lõuendil

Eestis on teada 5 väga sarnast Vene keisri Peeter I täissuuruses paraadportreed. Nad moodustavad  eraldiseisva ainulaadse n-ö. Tallinna tüübi. Neist parim ja kõrgeimal tasemel teostatud portree asub Kadrioru Kunstimuuseumis. See maal on koopia ja on maalitud keisri valitsemise ajal 18.sajandil siis, kui Eesti ala oli Vene ülemvõimule oluline.

Peeter I-sest maaliti vähe originaalportreid, kuid Švaabimaalt pärit keisri õuekunstnik Johann Gottfried Tannauer  maalis ühe täisfiguurportree Riia Mustpeade vennaskonna jaoks keisri Riia visiidi ajal 1711.aastal. Sellest tehti koopia, mis võiski olla kohalikele kunstnikele eeskujuks paraadportree tellimuse täitmisel.

Peeter I paraadportree on maalitud käsitsi mitmest tükist kokkuõmmeldud ühtlasele ja tihedale lõuendile. Maalil on kasutatud punast krunti ehk alusmaalingut, mis seob maali värve paremini lõuendiga. Õhematest värvikihtidest kumab punane krunt läbi ja annab kogu teosele sooja värvingu.

Maal on suur, püstise ristküliku kujuline, kõrgusega 2 m 19 cm ja laiusega 1 m 42 cm.

Kullatud raam on maali suurusega võrreldes kitsas, umbes 11 cm laiune ja mõjub väljapeetult. Raami sisemisel küljel on 3 kitsast soont, ülejäänud osa on kaunistatud korrapäraste reljeefsete taimeornamentidega. Ka raami välimine külg on kaunistatud

Peeter I paraadportreel meenutab esimene Vene keiser  euroopalikku väejuhti. Raudturvises ja hermeliinmantliga Peeter I seisab keskmest paremal. Vasakul on laud võimuregaalidega. Valitsejat on kujutatud täispikkuses ja ainult maali ülaserva on jäänud veidi vaba ruumi.

Keiser seisab poolviltu maali keskme poole ja toetub vasakpoolsele sirgele jalale. Parempoolne jalg on vabalt. Vasakpoolne horisontaalselt kõrvale sirutatud käsi toetub marssalikepiga lauale. Parempoolne käsi on puusal. Keisri taha jääb draperii ja avatud rõdu. Üle rõdu rinnatise on näha sõjalaevadega merevaadet, mis viitab Tallinnale kui Vene mereväe sadamalinnale.

Peeter I pea on kergelt vasakule pööratud. Ta tumedad, raskete laugudega kergelt esiletungivad silmad vaatavad külastajat. Keisri ovaalset nägu ilmestavad tumedad korrapärased kulmud, lühikeseks lõigatud vuntsid ja lainelised, lahku kammitud üle kõrvade ulatuvad tumedad juuksed. Kõrge laup läheb sujuvalt üle sirgeks ninaks. Põsesarnad asuvad harilikust veidi allpool, jättes silmaalustele rohkem ruumi. Huuled on täidlased ja naeratavad veidi.

Punasest sametist pikk hermeliiniga vooderdatud mantel on vabalt keisri õlgadel ning langeb üle parempoolse käe põrandale. Mantli hõlmad on ülevalt kinnitatud hõbedase neljaosalise kinnisega.

Mantli paremale poole rinnale on kinnitatud kaheksaharuline hõbedast rinnatäht, Rinnatähe keskel punasel taustal on kaldrist ja kiri. Rinnatäht kuulub Püha Apostli Andrease Esmakutsutud ordeni juurde. Ordeni asutas Peeter I ise 1698.a. ja see oli Venemaa Keisririigi kõrgeim autasu.

Helesinine 10 cm laiune muareelint langeb üle keisri vasakpoolse õla diagonaalselt parempoolsele puusale. Ordeni kuldne aumärk on briljantidega kaunistatud kinnisega kinnitatud lindi sidumiskohale. Aumärgil on kujutatud kaldristil laialisirutatud käte ja jalgadega Venemaa kaitsepühaku Püha Andrease kuju. See kõik asub kahepäisel vapikotkal.

Aumärgist allpool parempoolsel puusal ripub kuldse käepidemega mõõk. Keisri vöökohta ümbritseb  pandlaga  rihm. Mõõga tupp kinnitub heledast nahast peenemate rihmadega selle külge. Keisril on käes sama värvi nahkkindad.

Raudturvise rinnaosa on ühes tükis ja selle kaelusest paistab väike tagasipööratud nurkadega valge krae.

Vööst allpool koosneb turvis ristkülikukujulistest omavahel ühendatud plaatidest. Küünarnukkide juures on turvis laiem, jättes kätele liikumisruumi. Turvise osade servad on kaunistatud kulla värvi ääriste ja neetidega.

Keisril on jalas mustad kannustega nahksaapad. Vasakpoolne jalg on külgvaates, parempoolne jalg on vabalt maali alumise serva lähedal. Selle saapa nina on pööratud veidi paremale.

Keisrist vasakul on talle puusani ulatuv kotkakujuliste jalgadega ovaalne kullatud laud. Laual on sügavsinine hermeliiniga ääristatud sametkate.  Katte peal on vasakult alates valgete sulgedega raudturvise kiiver, punasest sametist ümaral alusel kullast kroon, valitsuskepp ja riigiõun.  Kõik regaalid on  vääriskividega kaunistatud. Peeter I hoiab horisontaalselt kõrvalesirutatud vasakpoolses käes marssalikeppi. Ta toetub selle alumise otsaga laual olevale hermeliinile. Vabalt langev hermeliin moodustab suureruudulisel põrandal volange.

Peeter I taga paremal on raske, tume, sinaka varjundiga draperii. Vasakult on see üles tõstetud. Draperii suured voldid langevad diagonaalselt maali ülemisest vasakust nurgast kuni keisri vasakpoolse õlavarreni. Draperii all on sidumisnöörid ja ripuvad kaks suurt tutti.

Laua ja keisri taga on keisrile vöökohani ulatuva rõdu rinnatis. Maali keskel keisrist vasakul, taga rinnatise peal, on punasest kivist sammas. Selle ülemine osa jääb draperii taha.

Sambast vasakul  avaneb vaade taevale ja  helesinisele lainetavale merele. Keisri väljasirutatud käest ülespoole jäävad pilved. Allapoole aga silmapiir, rahulik kollakas-oranži kumaga taevas ja meri. Taamal kuma taustal on  merel sõjalaevad. Peeter I vasakpoolne marssalikepiga lauale toetuv käsi on merelt paistvate sõjalaevade kohal.




Tundmatu kunstnik. Koopia Georg Christoph Groothi (1716-1749) järgi
18. sajandi keskpaik
Õli lõuendil

Keisrinna Katariina I ratsaportree maaliti Stuttgardist pärit õuekunstniku Georg Christoph Groothi maali järgi, millel oli kujutatud keisrinna Katariina I heledapäist tütart Jelizaveta Petrovnat. Tundmatu kunstniku poolt maalitud koopia on kõrgetasemeline. Selles ratsaportrees võib märgata rokokooliku portree jooni.

Maal on püstise ristküliku kujuline, kõrgusega 78 cm ja laiusega 60 cm.

Portree 7 cm laiuse mustasoonelise puitraami sisemine külg on kullatud.

Keisrinna Katariina I ratsaportreel istub Venemaa keisrinna Katariina I valge temperamentse hobuse seljas kõrgel merekaldal pilvise taeva taustal. Keisrinna koos hobusega võtavad enda alla veidi üle poole maali alumisest osast, ülejäänud on taevas. Keisrinnast ja hobusest vasakul jookseb kaasa paažirõivastes mustanahaline poiss.

Keisrinna istub hobuse seljas sirge seljaga uhkelt pea püsti. Ta on parempoolse küljega poolviltu vaataja poole. Pea on pööratud veidi paremale, silmad vaatavad vaatajale otse silma. Tema vasakpoolne käsi on küünarnukist veidi kõverdatud ning vasakule sirutatud. Selles käes hoiab ta poolviltu marssalikeppi. Teine käsi hoiab hobuse pea juures ratsmeid. Keisrinna parempoolne jalg on  hobuse küljel kuldses jaluses.

Katariina I-l on ümar ümarate põskede ja väikese lõuaga nägu ning mustad taha kokkupandud juuksed, millest paar lainelist salku on seljal lehvimas. Kulmud on mustad ja ühtlase kõrge kumera kaarega. Mitte eriti suured mustad silmad on veidi viltuse asetusega. Vaade on terav. Nina tundub maalil väike, ka suu on väike ja pehmete huultega. Keisrinna naeratab veidi heatujuliselt ja ta põsed õhetavad kergelt.

Katariina I käis koos oma mehe Vene keisri Peeter I -ga sõjakäikudel ja sellepärast on teda kujutatud kaardiväepolgu kapteni mundris.

Ta kannab peas vormi juurde kuuluvat musta ülestõstetud kõrgete servadega kolmnurkset peakatet. See moodustab otsa ees teravnurga.  Peakatte  kuldne serv on ääristatud valgetest sulgedest ribaga. Mütsi küljele on kinnitatud rosett.

Kaardiväelase riietusse kuulus samblaroheline meeste ratsakostüüm, mille püksisääred ulatusid põlvedeni. Keisrinnal on seljas sametine ümara kaelusega kaftan. Laiad kuldsed tressid ehk äärispaelad on õmmeldud nii kaeluse serva, poortidele ehk ääristele kui ka laialt tagasipööratud käiste revääridele. Kaftanil on ees kuldnööbid, neist on näha ainult kaks.

Kaftani all on valge pluus. Avatud hõlmade vahelt ja käisest ulatuvad välja pluusi volangid. Keisrinnal on käes valgest nahast sõrmkindad. Tema parempoolsel küljel ripub kostüümi värvi rohelisest riidest avatud paun. Pauna kattev kuldne narmastega klapp on pauna taha pööratud. Paunas on kokkumurtult kullaga ääristatud kaardid. Pauna alt paistab kitsas kuldse käepidemega pistoda.

Keisrinna vasakpoolselt õlalt jookseb diagonaalselt paremale puusale punase muareelindi asemel meeste ordeni juurde kuuluv helesinine muareelint. Lindi sidumislehv on puusal oleva pauna peal ja sinna on kinnitatud Püha Suurkannataja Katariina orden. See oli ainus naisorden ja Katariina I oli esimene selle ordeni saaja. Ordeni juurde kuuluv hõbedast kaheksaharuline rinnatäht on kinnitatud keisrinna paremale rinnale.

Keisrinna istub valge araabia tõugu kuumaverelise hobuse seljas. Tal on jalas mustad üle põlvede ulatuvad kannustega ratsasaapad. Ratsu on lihaseline, hästi toidetud ja hooldatud. Ta on liikumises. Tema vasakpoolne esijalg ning parempoolne tagajalg on õhus. Hobuse kael on kaardus. Ta pea on pööratud poolviltu paremale ja ta kõrvad on erksalt kikkis. Ratsu vasakpoolne silm on tume ja särav, parempoolne jääb ettelangeva lakatuti alla. Hobusel on suus kullavärvi suurauad. Ta suu on valges vahus ning sõõrmed puhevil. Rikkalik pikk valge laineline lakk on  liikumises ja langeb vasakult poolt mööda kaela kuni kõverdunud esijalani. Sama kaunis saba ulatub peaaegu maani.

Rakmed on helesinise muareelindiga ühte värvi, kuldsete kantide ja valge pärlikaunistusega. Sadulavaip on kullaga tikitud ja paistab keisrinna jaluses oleva jala tagant.

Hobusest vasakul jookseb paaź. Poisi pea on pööratud paremale, ta vaatab hobust. Näha on vasakpoolne kõrv, milles ripub suur pärl. Paažil on ümar musta nahavärviga korrapäraste näojoontega nägu.  Ta jalad on jooksuasendis, vasakpoolne jalg on eespool ning toetub varbale.

Poisi peas on valge turban, mille ette on kinnitatud suur punane sulg. Seljas on tal kuldsete tressidega kaunistatud must sametiläikeline jakk ja  punane kullaga kaunistatud lühike seelik. Jaki all on kuldne vest ja valge pluus.  Seeliku alt ulatuvad välja jakiga sama värvi põlvpüksid. Poisil on jalas erepunased põlvikud ning tumehallid heledate pannaldega kingad. Parempoolse käega hoiab ta kinni valget puusal lehvivat vöökangast. Poisi vasakpoolses küünarnukist kõverdatud käes on kuldne nupuga piits. Piitsa nupp jääb ettepoole ning piits ise tahapoole.

Maalil tagaplaanil vaheldub helesinine taevas  pilvesagaratega ja see võtab enda alla ¾ maalist. Silmapiir jääb nii poisi kui ka hobuse rinna kõrgusele. Nende selja taha jääb helesinine rahulik meri ja hobusest paremal on merel purjelaev. Silmapiiri kohal on taevas veidi kollakam ja taamalt paistev meri veidi heledam. Piir mere ja kõrge kalda vahel kulgeb  hobuse jalaliigeste juurest. Maapind on maalitud kollastes toonides. Hobusest vasakult läheb kalda joon diagonaalis paaži sääremarja kohalt peaaegu maali vasakusse alumisse nurka, kus kasvavad kaldaalused põõsad. Maali eesmises paremas nurgas õitseb paar teravatipuliste lehtedega siniste õitega rohttaime.




Benjamin Block (1631–1690)
1663 a.
Õli lõuendil

Maali autor Benjamin Block sündis Lüübekis ja oli 17. sajandi barokiajastu üks hinnatumaid saksa portretiste. Tema isa Daniel Block oli Mecklenburgi hertsogi õuekunstnik.

Benjamin Block töötas praeguse Belgia, Austria, Ungari, Itaalia ja Saksamaa aladel. Ta portreteeris peamiselt aadlikke ja vaimulikke, nende hulgas paavst Aleksander VII-ndat. Saksa-Rooma keiser Leopold I tõstis ta 1684. aastal aadliseisusesse. Keisrile lõi kunstnik terve portreegalerii.

Blocki looming küündis umbes 600 teoseni. Ta signeeris oma teoseid harva. Seetõttu on signeeritud ja dateeritud portree eriliselt väärtuslik. Maalile on kunstnik oma nime ja töö valmimise aastaarvu juurde lisanud info modelli vanuse kohta – kujutatud on kolmeteistaastast noormeest.

Eesti Kunstimuuseumisse jõudis see suurepärane portree 1926. aastal  pärast mässulisi revolutsioonilisi sündmusi Venemaal.

Benjamin Blocki maalitud portree „Saksi-Weissenfelsi prints” on püstise ristküliku kujuline. Maali  kõrgus on  62 ja laius 55 cm.

Maali ümbritseb 8 cm laiune puidust kullatud raam, mis on üsna lihtne. Ainsa kaunistusena on sirged sooned, mis asuvad kahes grupis nii raami välimisel poolel kui raami sisemisel poolel.

Maalil on kujutatud hinnalistes riietes valge pluusi ja läikivatriibulise vestiga noormeest. Ta on maalitud ühtlaselt tumedates pruunides kuni mustjates toonides tagapõhja foonil. Noormehe kujutis on realistlik. Teda on kujutatud kuni vöökohani. Noormees on maalil keskjoonest veidi vasakul. Tema vasakpoolne õlg jääb poolviltu vaataja poole. Käsi on küünarnukist kõverdatud. Parempoolne, varju jääv käsi on sirge ja paistab  ainult poolenisti.

Noormees on maalil näoga paremale. Ta nägu on pööratud kergelt vaataja poole. Noormehe tumepruunid säravad silmad vaatavad  silmanurgast muuseumi külastajat. Ta nägu on korrapäraste näojoontega, pikliku ovaalse kujuga, põsesarnad ei ole esiletungivad. Laup on kõrge ja juuksed on kahele poole lahku kammitud. Juuksed on pruunid ja õlgadele langevate suurte lainetega. Alahuul on veidi ettepoole ulatuv. Noormees naeratab kergelt, ta huuled on punased, näonahk on hele ja põsed on väga õrnalt roosakad. Nägu tundub kuuluvat elava kujutlusvõimega hästikasvatatud eneseteadlikule ja väärikale noormehele.

Noormees on riietatud maitsekalt. Kasutatud värvigamma mõjub pidulikult ning vaoshoitult. Helehall lai krae on nelinurkse kujuga ja õlgadelt kitsam kui eest. Krae ulatub rinnuni ja on eest korralikult kinni. Krae ääred on kaunistatud laia rikkalikult tikitud valge taimeornamendiga.

Noormehel on seljas valgest õhukesest materjalist rohkete voltidega pluus ja vest. Vesti mustad triibud on matid, hallid triibud aga läikivad. Vesti ees on tihe väikestest lilleõie kujulistest nööpidest rida. Lilleõie südamikud on kas pärlitest või valgetest kivikestest. Vest on ainult kahe nööbiga ülevalt kinni nööbitud nii, et pluusi voldid on eest näha. Noormehe vasakpoolsele käsivarrele on kinnitatud lõhestatud varrukas. Varruka ülemises ja alumises servas on dekoratiivsed punased ja valged ilupaelad.

Noormehe selja taha, maalil vasakule, jääb veidi vähem ruumi kui tema ette paremale.  Noormehest paremale jääva fooni värvus on heledam ja sinna on lisatud punakaid sooje toone.  Tagapõhjal paremal pool keskel on signatuur.

On teada, et 1663.a. portreteeris Block Saksi-Weissenfelsi hertsogi perekonda Halles. Maalil on kujutatud üht hertsogi poegadest. Eluaastate järgi siis kas prints Johann Adolfit (1649-1697) või prints Augustit (1650-1674).




Tundmatu kunstnik  Marten de Vosi (1531-1603) järgi
17 saj. I pool
Õli lõuendil

Kadrioru Kunstimuuseumis asuva maali „Kaana pulm” eeskujuks on Lõuna-Madalmaade nimeka kunstniku Maerten de Vosi altarimaal, mis asub 1597. aastast alates Antwerpeni Jumalaema katedraalis. Maali tellis Antwerpeni veinikaupmeeste gild oma altari jaoks.

Lugu Kristuse esimesest avalikust imeteost, kus ta muudab pulmapeol vee veiniks, on kirjas Uue testamendi Johannese evangeeliumis.

Tallinna variant maalist jõudis muuseumi 1975. aastal Vigala kirikust. Maal on kirgaste  värvide ja kompositsiooni osas originaalile hämmastavalt sarnane. Võimalik, et mõlemad maalid olid üheaegselt de Vosi töökojas ning tõenäoliselt oli maalijaid mitu.

Suuremõõtmeline maal on horisontaalse ristküliku kujuline. 1m 79 cm kõrge ja 2m 32 cm lai ning maalitud kahest tükist kokku õmmeldud lõuendile. Maalil on 9 cm laiune lihtne tumepruun sissepoole süvenev raam.

Maalil „Kaana pulm“ on kujutatud luksuslikus ruumis pikas pulmalauas istuvat pidulikult riietatud pruutpaari ja rohkearvulist pulmaseltskonda. Pulmalaua lähim, vaatajapoolne ots, asub keskmest vasakul maali keskel ja jääb osaliselt pulmaliste varju. Laua kaugem ots asub diagonaalselt paremal  maali ülemises kolmandikus. Pulmaliste tagant seda näha ei ole.

Olulised pulmalised on maalil märgatavad kolme rühmana:

Maali vasakus servas laua eesmise otsa juures seisab üks teenritest, temast paremal istub Maarja ja Maarjast paremal Jeesus. Siinpool lauda laua pikema külje ääres seljaga vaataja poole istuvad imestavad külalised. Teisel pool lauda pulmalaua keskel näoga vaataja poole istuvad vasakult alates vanem naine, siis pruut ja peigmees.

Ülejäänud külalised istuvad ka laua ääres: vasakul Maarja taga on väiksem grupp ning laua tagumise otsa ümber kuni maali parema servani suur grupp inimesi.

Põrandal esiplaanil on 6 suurt veinikannu, mis meenutavad antiikseid nõusid ja sobivad hästi veinimeistrite gildi reklaamiks.

Vein on otsa lõppenud ning Naatsareti Jeesus laseb veinikannud vett täis valada. Teener valab vett kannude taga keskel. Samal ajal muutub vesi veiniks. Külalised arutavad imetegu elavalt kätega vehkides. Ainult pruutpaar ja pruudist vasakul istuv naine reageerivad sündmusele rahulikult.

Kõige nähtavamal kohal laua otsas istub keskendunult kahvatu Jeesus, kes on näoga maali keskme suunas. Ta on pöördunud keha ja näoga poolviltu vaataja poole ja on suunanud parema sirge käe nimetissõrme alla kõige vasakpoolsemale veinikannule. Teine käsi on laual.

Jeesusel on peened näojooned. Ta silmad on langetatud, põsed õhetavad ja tumepruunid, kõrge juuksepiiriga otstest käharad juuksed langevad kõrva tagant õlgadele. Ta kannab vähemärgatavaid vuntse ning habet.

Vasakul Jeesuse selja taga istub keskealine Maarja sama pidi nagu Jeesuski ja räägib üle parema õla teenriga. Tema parema käe nimetissõrm on püsti ja ta tumedad silmad vaatavad muuseumi külastajat. Profiilis kujutatud teener kuulab Maarjat püsti seistes langetatud peaga ja tähelepanelikult.

Siinpool lauda seljaga vaataja poole, maali keskmest paremal, vaatab nõutul ilmel vasakule rohelises kleidis noor naine. Tema tagant nõjatub ettepoole ja jälgib teraselt toimuvat sinises riietuses vanem mees. Nende taga pöördub paremale punase kleidiga daam, kellele aupaklikult kummarduv teener tilaga hõbekannust veini valab. Kõik teenrid on noored, lihaselised, lokkispäised ja kannavad antiikaega meenutavaid rõivaid: üleskeeratud käistega keskelt seotud tuunikaid, liibuvaid retuuse ja risti seotud rihmadega kõrgeid jalanõusid.

Aukohal istub pruutpaar: õrna kauni näo ja langetatud pilguga kohmetu pruut ning temast paremal maali keskel üllatunud ilmega peigmees. Pruudist vasakul istub vanem naine. Ta osutab vasaku käega kannudesse vett valavale teenrile, vaatab peigmehele etteheitvalt otsa ja näitab teises käes olevat läbipaistvat peekrit. Nende kolme kohale on selja taga rippuvale tikitud brokaatkardinale kinnitatud kolm krooni. Hõbedaselt mõjuv kardin on musta ja roosades toonides mustriga.

Enamus pulmalistest on kitsa näokuju ja pikavõitu peene ninaga. Naised on pehme puuderja valge jumega. Nende soengud on kallihinnaliste ehetega üles pandud. Ainult pruudi nisukarva juuksed on lahtiselt seljal. Tema lokikiharatel on kuldne kroon. Naiste kleidid on erksavärvilised, kuid jäigavõitu käised on alt kitsenevad ja  kuldsed või hõbedased.

Pruut mõjub heledana ja on printsesslõikelises hõbedases kullaga kaunistatud, avara kaelusega kleidis. Tema kaelas ripub suur kuldne ehe.

Peigmees meenutab antiikkreeka noormeest. Tal on peas oliivioksad. Tema kahvatusinist riietust  ümbritseb  keebitaoliselt parempoolsele õlale kinnitatud punakasroosa kangas e. chlamys.

Ümber Maarja keha on tumesinine siidsall, mis katab hinnalist õhulist helesinist kleiti. Jeesus on helepruunis lihtsas pikkade käistega maani rüüs. Üle tema parempoolse õla langeb sülle erepunane kangas e. mantel. Selle voogavad voldid katavad ka ta jalgu. Jeesus on paljajalu. Maarja peas ja õlgadel on beeź rätik, mida ta vaba käega kinni hoiab.

Jeesusest paremalt paistab veidi linaga kaetud lauast toitu täis hõbetaldrikute ja kolme umbes käelaba suuruse ümmarguse leivaga.

Jeesuse ja Maarja ees on kaks suurt veinikannu. Veel 4 kannu on keskmest paremal. Nende keskel on vasest läikiv veekandmise nõu. Kannud on hõbedast, vasest ja keraamilised. Tooni annab rohekas oksüdeerunud vase värv. Vasakult neljas kann on punane. Kannude ülaosas ühel küljel on erineva kujuga kaartega sangad. Kõik kannud on ülevalt ja alt kitsad ning keskelt ümarad ja  kaunistatud reljeefsete piltide ja mustritega. Parempoolsel kannul näiteks on kujutatud prohvet Eelija taevaminekut.

Tagaplaanil vasakul on seinaorvas vaasis valged lilled ja üks punane õis. Vaasist paremal keskel on lai brokaatkardin. Kardinast paremal suure pulmaliste grupi taga on riiulil mõned karikad ja klaasnõud. Riiulist paremale jäävast uksest siseneb üks teener liua ja toiduga.

Kunstnikku köitnud orientaalset ja antiikset hõngu annavad  maalile  iseloomulikud riietuse detailid, turban mehe peas, kannud ja kaunistused.  Maal mõjub soojalt ja on ilusate erksate omapäraste värvide, pehmete varjundite ja pooltoonidega.



Philips Wouwerman  (1619-1668)
1655 – 1660 a.
Õli lõuendil

Philips Wouwerman oli mitmekülgne Hollandi kunstnik, kes oli ühtviisi meisterlik erinevates źanrites. Enim kuulsust kogus ta elegantsete hobusemaalidega, mida on teada üle 600. Kuid kunstiajalukku jõudis ta maastikumaalijana. Kunstnik elas ja töötas Haarlemis ja maal „Hobuste jootmine” esindab Kadrioru kunstimuuseumi kogus Haarlemi koolkonna maastikumaali.

Maal on peaaegu ruudukujuline väike detailitäpne nn. kabinetmaal, kõrgusega 47.9 ja laiusega 52.4 cm.

Lihtne must elegantselt massiivne sügava süvendiga puitraam on 8 cm laiune. Selle ainus kaunistus on siseküljel maali ümbritsev kitsas kuldsete nuppude rida.

Philips Wouwermani õlimaal „Hobuste jootmine” kujutab figuuridega düünimaastikku. Maalil joodavad hobuste seljas istuvad ratsanikud jõekääru madalas vees kolme hobust ja kohalikud inimesed teevad läheduses oma igapäevatoimetusi.

Maali võib mõtteliselt jagada ülemiseks ja alumiseks pooleks. Kogu tegevus toimub maali alumisel poolel. Ülemisel poolel on taevas.

Maali alumise poole keskel kaldal asub kõrtsihoone. Kõrtsihoone taga majast vasakul voolab jõgi. Jõgi sopistub maali allosas kotitaoliselt vasakult paremale sügavalt kaldasse ja moodustab maali eesosas madala veega jõekääru e. abaja.

Vasakul taga kaugemal teisel pool vett paistab jõe teine kallas.

Vesi on maali vasakus kolmandikus taga, vasakus servas ja ees. Maali alumises servas on vett umbes 2/3 maali laiusest ja ülejäänud osa paremal on düünid ehk liivaluited.

Düünid moodustavad maali paremas kolmandikus jõekääru kõrgema kalda. Üle düünide kulgeb teerada. Tee tuleb ülevalt liivaluidete keskelt,  teeb vasakule kerge kaare ja kulgeb alla maali paremasse nurka.

Kummalgi pool teed on luited kõrgemad. Mõlemal luiteharjal kasvab lehtpuu. Maali paremasse serva jääb murdunud okste ja paljaste juurtega vana puu. Puu allesolev terve oks ulatub peaaegu maali ülemise servani.

Düünidest vasakul seisab sõjas räsitud pikk kahe korstnaga kõrtsihoone, mis on vasakpoolse otsaga vaataja poole. Maja otsa parempoolne nurk  asub maali keskel ja poolitab maali paremaks ja vasakuks pooleks. Maja pikk esikülg kulgeb poolviltu paremale taha ning jääb osaliselt düünide varju.

Kõrtsihoone lagunenud katus on tugevalt vasakule kaldu. Maja otsa juurest kulgeb vasakule kuni jõekääru alguseni maariba. Seal asub väike ehitis, tõenäoliselt võrgukuur. Kuurist omakorda vasakul kasvavad kaks kõrtsimajast kõrgemat lehtpuud.

Maali vasakus kolmandikus toimetavad jões kalurid. Alumisest nurgast veidi eemal tõmbavad 2  kalurit kõrvuti noota veest välja. Vasakpoolne mees on näoga ja parempoolne seljaga vaataja poole. Nad on kaldu paremale ning nägudega teineteise poole.

Neist tagapool püüab mees kahvaga veest kalu. Ta seisab veidi paremal maanina otsas, küljega vaataja poole, ja on ettepoole, vee kohale kummardunud. Tema kahv on ta ees vees. Mehe selja taha paremale jäävad puud ja võrgukuur koos ühe inimkoguga.

Kahvaga kalastajast tagapool, jõe vastaskaldal, seisab poolviltu seljaga vaataja poole kalur, kes tõmbab paati enda poole vasakule. Mees on ettepoole kummardunud ja seisab harkisjalu.

Maali keskmises kolmandikus joovad 3 ratsanikega hobust kapjadeni vees seistes jõekääru madalas vees vett. Vasakult alates kõrb ja kollane hobune on keskjoonest vasakul, helehall paremal. Parempoolsel, hallil hobusel on mustad jalad, lakk ja saba. Kaks äärmist hobust, vasak- ja parempoolne, on musta värvi sabaga vaataja poole ning ratsanikud istuvad nende seljas samuti seljaga vaataja poole. Keskmine heleda laka ning sabaga kollane hobune seisab poolviltu peaga vasakule ning varjab ära vasakpoolse kõrbi hobuse pea. Kõrbi hobuse seljas istub seljaga vaataja poole laiaservalise peakattega inimene.

Keskmise kollase hobuse seljas vestlevad omavahel näoga vaataja poole pruunis riietuses kaabuga mees ja tema selja taga tumesinises valge kraega riietuses naine. Selleks kummardub mees veidi vasakule ja naine ette.

Parempoolse helehalli hobuse seljas istub seljaga vaataja poole punases mundris kordnik.

Kordniku ees düünide ääres kahlavad põlvini vees veel kaks meest.

Hobustest tagapool, jõekääru madalal kaldal, küürutab naine, kes loputab vees midagi. Ta on maali keskel ja paistab hobuste vahelt.  Naisest paremal seisab poiss.

Neist omakorda kõrgemal,  kõrtsimaja trepil, seisab tume kogu.

Maali paremas kolmandikus abaja paremal kaldal haugub helepruuni karvaga krants kordniku ja teiste võõraste peale. Üle düüni harja  tuleb mööda teed keegi suure kandamiga.

Silmapiir kulgeb umbes kõrtsimaja räästa kõrguselt. Helesinises taevas on vatitaolised pilved ja nende taustal kõrtsimaja kohal lendab kümmekond tumedat lindu. Kauguses olevad objektid paistavad uduselt. Vasakul taga silmapiiril on väikesed valged majad ja maali vasakus servas üks hobune. Maali parempoolse silmapiiri moodustavad madalad mäed.  Kõrtsihoone tagumise parempoolse otsa taga on kaks tuulikut ja nende vahel madal maamaja.

Maali keskosa ja düünid on maalitud pruunikates, kollakas- beeźides ja valkjates toonides.

Maali kummassegi alumisse nurka on kirjutatud varasemates hoiustamiskohtades saadud numbrid.




Ilja Jefimovitś Repin (1844-1930)
1877 a.
Õli  lõuendil

Ilja Jefimovitś Repini loomingut tuntakse kogu maailmas. Ta oli vene realistliku kunsti mõjukaim meister, kes tegeles olustiku- ja ajaloomaaliga. Kunstihariduse omandas Ilja Repin Peterburi Kunstide Akadeemias, kus ta töötas hiljem nii professori kui direktorina. Oma elu Soome perioodil aga avanes ta  tundliku portretisti ja kirgliku joonistajana. Ilja Repin oli kunstnik, kellele olid võrdselt tähtsad nii kunstiteose sõnum kui teostus.

Ilja Repini õlimaal „Sõduri jutustus” esindab Kadrioru Kunstimuuseumis vene akadeemilist realistlikku maali 19. sajandi II poolest.  Maal on horisontaalse ristküliku kujuline, kõrgus 69 ja laius 89 cm.

Maali lihtne kuldse tooniga raam on umbes 5 cm lai ja välimisest servast kõrgem. Nii raami välimisel kui sisemisel küljel on 2 sirget hõbedast soont. Raam on heledam kui maali tume taust.

Maalil on kujutatud  Vene-Türgi sõjas haavata saanud ja Georgi ristiga autasustatud noort sõdurit elavalt jutustamas ning pererahvast ja  külaelanikke teda kuulamas. Tegevus toimub talutoas.

Näha on tahmunud palkidest talutoa kolm tumepruuni seina, nõgine must lagi ning vaataja suunas tulevate tumehallide põrandalaudade ja keldriluugiga põrand. Vasakus seinas on väike aken. Aknalaual on tume pudel.  Toas on kaks pikka puupinki: üks on vasakpoolse ja teine tagumise seina ääres. Toas paremal on ukseava, mis viib järgmisse ahjuga ruumi.

Pinkidel istuvad 4 inimest, veel 4 kuulavad jutustajat püsti seistes.

Vasakult alustades istub aknaalusel puupingil vanem mees. Tagaseina ääres istuvad 3 inimest: vasakul nurgas keskealine naine, tema kõrval jutustav  noor sõdur ja sõdurist paremal keskealine piibuga mees. Ülejäänud 3 õueriietuses toasolijat seisavad paremal pool väikese grupina. Seisjatest paremale jääb laudadest sein. Päris maali serva jäävast ukseavast paistab veidi seina taga juttu kuulavast tütarlapsest.

Maal on teostatud põhiliselt hallis ja pruunis koloriidis ja kohati omavahel hästisobivate toon-toonis värvilaikudena. See teeb maali maaliliseks.

Kunstnik on sõdurile tähelepanu juhtinud heledama fooniga. Tähelepanu tõmbavad ka sõduri kaela seotud vasakpoolne, sidemes käsi, valge side ümber pea ning halli sineliserva ja nahksaapa vahelt paistev valge püksisäär.

Sõduri vasakpoolne jalg on hooletult üle teise jala põlve visatud. Sineli parempoolse krae alt paistab mustatriibulise lindiga rinda kinnitatud Georgi rist. Rist on hõbedast ja nelja trapetsikujulise haaraga.

Sõduri pea on veidi paremale kallutatud. Ta vaatab poolviltu eespool paremal seisvate talumeeste suunas. Sõduri näol on lõbus ja ilmekas ilme, kulmud on üles tõstetud, suu on jutustamiseks avatud ja tema ülahuule kohal on vaevumärgatavad vuntsiudemed. Vaatamata sõduri lõbusale olekule on kõigi teiste juuresolijate näod murelikud ja väga tõsised.

Sõduri parempoolne, źestikuleeriv käsi toetub õlavarrega pingil olevale kompsule. Küünarnukist on käsi pööratud ette, vaataja poole. Selle käe laba on maali keskpunktiks. Otse sõduri käelaba kohal seinal ripub hele nokkmüts, mis omakorda poolitab ruumi paremaks ja vasakuks pooleks. Mütsist paremal ja ka toa parempoolsel seinal on rebitud servadega ähmased pildid.

Vasakpoolsel puupingil istuvat vanemat meest on kujutatud profiilis, kühmus ning ettepoole nõjatuvana. Tal on valkjashall habe ja üle kõrvade kasvanud lokkis juuksed. Ta kuulab tähelepanelikult, käed süles. Mehe hall ürp ulatub üle põlvede ja on keskelt kinni seotud. Jalas on tal viisud. Valgus tuleb ruumi mehe selja taga osaliselt näha olevast aknast.

Mehe varju jääval, sõdurist vasakul istuval naisel on seljas must pihik ja valge linane pluus. Taha kinni seotud musta rätiga pea on pööratud paremale, kõrvalistuva sõduri poole. Naine toetab pead murelikult vasakpoolsele käele, teise käega hoiab ta selle käe küünarnukki.

Sõdurist paremal istub ahnelt piipu tõmbav keskealine pikkade rippuvate vuntsidega mees. Ta jääb poolenisti eesseisjate varju. Vasakpoolse käega toetub ta pingile, teine käsi hoiab piipu. Kehaga kergelt vasakule, kõneleja suunas kummardudes vaatab ta samas teraselt otsa enda ees seisvatele meestele, kes näivad midagi küsivat. Ta nägu on kõhn, põsesarnad on väljas  ja pea hakkab eest kiilaks minema.

Seisvad mehed on välisriietes, vasakpoolne on vanem, parempoolne noor. Nad on seljaga vasak külg vaataja poole ning vaatavad enda ees istuvat sõdurit. Vanem mees on helepruuni pika habeme ja juustega.  Tema vasak käsi tumeda peakattega ripub  vabalt küljel. Seljas on tal tumepruun kasukas tumerohelise krae ja lilla kitsa vööga ning jalas mustad saapad. Maali ainsad erksad värvid ongi kasuka krae tumeroheline ja vöö lilla.

Noormees seisab paremal vanema mehe selja taga. Ta on heledas dubljonkas e. pahupidi pööratud karvaga kasukas. Ümber keha on mähitud lai ebamäärast punakat värvi riidest vöö.

Noormehe pruunid juuksed on lõigatud talupoegadele tüüpiliselt potikujuliselt. Tema esiplaanil olev vasak käsi sirutub vanema mehe suunas nagu temalt tuge otsides.

Nende kahe vahelt paistab mustas riietuses vanem naine. Ta seisab näoga vaataja poole, vasakpoolne käsi on nina juures. Naise silmaalused on paistes, kulmud kipras ja pilk alla suunatud. Ta kannab pea peale lehvikusse seotud laiade mustade lintidega peakatet. Tervest tema  olekust ja näost paistab suur mure. Tõsine ja murelik on ka vaheseina taga jutustust kuulava tütarlapse nägu. Kõikide naiste mustast riietusest võib arvata, et sõda on neid isiklikult puudutanud.

Töö on signeeritud. Signatuur on kirjutatud musta värviga maali alumisse vasakusse serva. Kirjas on ka töö valmimise aasta  1877.



Kavand: arhitekt Olev Siinmaa (1881-1948)
Teostus: meister Jakob Jõgi (1875-1961)
Metallpanuste autor: Otto Tammeraid (1904-1942)
1939 a.
Tammepuu ja metall

Kadrioru lossi ümberehitamise käigus 1930 a. kujundati osa lossi põhikorruse vasakpoolse tiiva ruume  ümber Eesti Vabariigi riigivanema residentsiks. Toad muudeti rahvusromantiliste sugemetega salongideks.

Rahvuslikkuse taotlus avaldus eelkõige mööbli rustikaalsuses. Talupoegliku mööbli kaunistustes kasutati eesti rahvatikanditest pärit stiliseeritud ornamente.

Tammepuust hele kummut-kapp koosneb lauast ja sellel asuvast veidi kitsamast kaheosalisest kapist.

Laual on kuus omavahel alt  ühendatud massiivset jalga.  Eesmised kolm on treitud ja tagumised on kandilised. Lauaplaadi all on kaks kõrvutiasuvat väljatõmmatavat lihtsat puidust plaati. Nende vahele ja laua nurkadesse jäävad lauajalgade kaunistatud tapikohad.

Kapp oli ette nähtud eelkõige tubaka- ja viinatoodete hoidmiseks. Kapi ülemisel osal on kaks suurt ust, mida saab sulgeda preesikujulise kinnisega. Kinnise keskel on lukuauk.

Kapi alumise osa kõrgus  on  umbes 1/3 kogu kaheosalise kapi kõrgusest ja see koosneb kuuest üksteise kõrval asuvast nikerdatud paneelist. Kaks paneeli asuvad kapi kummalgi küljel,   neli üksteise kõrval kapi esiküljel. Kahel külgmisel esikülje paneelil on lukuaugud ja neid saab avada. Uste hinged asuvad kummalgi pool kapi nurkades. Alumise osa uste pikad uksehinged on osavalt mustri serva sisse ära peidetud. Kõik paneelidel olevad pildid on raamitud väljanikerdatud siksakilise mustriga.

Nikerdatud paneelidel on kujutatud erinevaid stseene eesti rahvuseeposest „Kalevipoeg”. Need on paremalt küljelt alates: Kalev kotka seljas, Kalevi pojad jahil, mõõga ostmine, künd, laudade toomine üle Peipsi ja teekond maailma otsa.

1. Kalev kotka seljas põhineb eepose “Kalevipoeg” esimesel lool, milles kangelase isa Kalev jõudis põhjakotkaga lennates Viru randa, rajas Muinas-Eesti riigi ja asus seda valitsema.

Tuules lehvivate juustega Kalev istub lendava kotka seljas üleval vasakul. Kotka alla jäävad okaspuud. Paremal pool on püstkoda ja mänd. Püstkoja juures toimetab perekond ja vaatab lendavat kotkast. Keskel on laps koeraga. Tagaplaanil keskel on kaks tare.

2. Kalevi poegade jahilkäimise lugu on eepose kolmandas loos.

Kalevi kolm poega on jõudnud metsa. Kalevipoeg on ees paremal ja astub pika sammuga vasakule. Tema õlul on jahisaagiks saadud karu, suurte sarvedega põder ja kuusikus kätte saadud metsahärg. Vendade saagiks langesid veel hundid, rebased ja jänesed. Kalevipoega on kujutatud kõige suuremalt. Ta on profiilis, kaabuga ja õlgadeni ulatuvate juustega. Tema ees jooksevad kolm koera Irmi, Armi ja Mustukene. Teised vennad on vinna tõmmatud vibudega vasakul kuuskede vahel. Keskel kasvab suur mänd.

3. Mõõga ostmine Soome sepa juures on eepose kuuendas loos.

Paneelil on kujutatud kaljus asuvat sepikoda ja hetke, kui Kalevipoeg proovib Soome sepalt saadud vägeva mõõga tugevust. Selleks lööb ta mõõgaga vastu alasit, mis läheb pooleks. Mõõgaga Kalevipoeg on paremal, sepp koos kolme pojaga jäävad temast vasakule. Seppadel on ees põlled.  Kõige vasakpoolsem on seljaga ja ergutab lõõtsaga tuld. Tema taga paremal taob teine vend midagi alasil. Soome sepp ise on ees keskel, kolmas poeg on tema taga. Koos vaatavad nad vägitegu pealt. Neil on käed rõõmsalt üles tõstetud, sest mõõk jäi terveks.

4. Künd on kirjas Kalevipoja kaheksandas loos.   

Kündmine oli esimene töö, mille Kalevipoeg peale kuningaks saamist ette võttis.  Kalevipoeg  künnab hoogsalt hobuse ja adraga maad. Kujutis on paneeli alumisel poolel. Kalevipoeg on paremal, hobune vasakul. Kalevipojal on mõõk vööl, märss seljas ja kaabu peas. Tal on jalas põlvpüksid ja viisud. Ülemisel poolel vasakul künnab teine kündja suunaga vasakult paremale kahe härjaga. Üleval paremal on talutare ja kooguga kaev.

5. Laudade toomine üle Peipsi on eepose üheteistkümnendas loos.

Kalevipoeg tõi ehitusteks Pihkvast laudu. Et tal abilisi ega paati polnud, tõi ta lauad üle Peipsi järve enda seljas.

Paneelil on kujutatud lauakoormaga vees jõuliselt vasakule sammuvat Kalevipoega ja Peipsi ranna sortsi, kes püüab, käed laiali, laineid suureks puhudes tema minekut takistada.

Sorts on taga vasakul, Kalevipoeg lauakoormaga on paremal. Kalevipoja nägu on profiilis, kuid keha on poolviltu. Köitega kokkuseotud kahekümne hariliku mehe vääriline lauakoorem on Kalevipoja paremal õlal. Paremas käes on toigas, millega ta mõõdab enda ees vee sügavust. Vasaku ülestõstetud käega toetab vägilane kõrget lauakoormat. Kalevipoeg on nii sellel kui ka järgmisel paneelil paljapäi.

6. Laevareis on eepose kuueteistkümnendas loos.

Kalevipoeg lasi ehitada laeva nimega „Lennuk”, millega ta üritas ära käia maailma lõpus. Paneelil on rändurid peale seiklusi jälle koju tagasi jõudnud.

Mehed ja laev jäävad vasakule, kallas koos mitmeosalise palkidest kindluse ja kahe kuusega asuvad paremal. Kolm meest sammuvad Kalevipoja selja taga nende äraolekul üles kaldale kerkinud ehitiste poole. Kalevipoja vasak käsi on tõstetud päikese kaitseks. Parem käsi on mõõgal. Tagumise mehe tahasirutatud paremas käes on matkakepp. Kepi taga kaldal on paar suuremat kivi. Meestegrupi taga merel on nikerdatud käilakuju ja ümmarguste küljekilpidega täispurjedes laev.