Kirjeldustõlked: ruumide kirjeldused


Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter Esimene aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina Esimese auks Kadrioruks, saksa keeles Catharinenthal’iks. Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru lossi maketi mõõtkava on 1:93. Makett on ühevärviline 3 D tehnikas prinditud plastmaterjalist mudel. Maketi üldilme on lihtsustatud ning välisfassaadi baroksete kaunistustega saab tutvuda taktiilse albumi abil. Lossi välisfassaadi kaunistuste asukohad on ära toodud maketi tutvustuses.

Alustage maketiga tutvumist hoone kujust.

Lossi põhiplaan on sümmeetriline, koosnedes keskosast ja külgedele eenduvatest tiibadest. Pealtvaates ongi loss U-kujuline.

Loss asub tõusval pinnal, mistõttu on lossi esikülg kolmekorruseline ning tagafassaad kahekorruseline. Lossi esimest  korrust kutsuti soklikorruseks. Hoone tagaküljel jääb see maa alla.

Soklikorrusel asusid vestibüül,  garderoob ja köök. Teine korrus oli kõige tähtsam ning seda nimetati peakorruseks ehk beletaažiks. Seal asusid keisri- ja keisrinna eluruumid. Lossi kolmandale korrusele rajati laste, lähikondlaste ja külaliste toad.

Lossi sisenetakse peauksest, mis asub nelja samba vahel. Ümarad sambad hoiavad enda kohal peasaali rõdu, mida ääristab balustraad ehk pirnitaoliste postidega piire.

Paraadukse kohal on kaunistustena kolm maskarooni. Maskaroonid on reljeefsed maskitaolised inimnäo kujutised, mis lossi uste kohal on dekoratiivelemendina. Mehenäoga maskaroonidel on lainetavad juuksed ja habe ning nende suud on pärani. Maskaroonide kujutis on kombatavana taktiilses albumis.

Lossi pea- ja ülakorrust kaunistavad seinast veidi eenduvad lamedad seinasambad ehk kolosaalpilastrid. Kahe korruse kõrgused sambad asuvad fassaadil kindlas rütmis, olles üksteisest kahe aknavahe kaugusel. Sammaste ülesanne on hoone fassaadi liigendada ja dekoreerida. Sammaste ülemist osa kaunistavad kaarjad puuviljavanikud ja spiraalid. Kaunistused asuvad katusekarniisi all. Sambad jätkuvad ka esimesel ehk soklikorrusel. Siin kaunistavad sammaste ülaosa suured merekarbimotiivid. Merekarbikujuga saab samuti tutvuda taktiilse albumi abil.

Teise korruse akende ülaosad on kaarjad. Kaarte keskosas paiknevad kaunistustena naisenäod. Naisepea taustaks on lehvikuna avatud uhkeid sulgi meenutav lehemotiivistik. Kaunistustega saab tutvuda taktiilses albumis oleva näidise abil. Kõige ülemise korruse akendel on ülalt laienev kaunistusteta raamistik.

Lossi külgmised fassaadid jätkavad küll peafassaadi motiivistikku, kuid on kujundatud tagasihoidlikumalt. Külgmistel seintel on kasutatud arvukalt petikaknaid. Need on akna kuju imiteerivad dekoratiivsed kaunistused. Petikaknad on samasuguste kaunistustega nagu esifassaadi omadki, kuid ilma avadeta.

Lossi tagaosa keskel on lai kaarjas trepistik, mis viib edasi lilleaeda. Esinduslikust trepist üles tulles jõuab banketisaali väliterrassile. Terrassi ääristab madal valge piire.  Banketisaali ülal on ristkülikukujuline rõdu, mis oma laiuses ulatub lossi külgedel olevate tiibadeni. Ka rõdu ääristab piirdena balustraad.

Terrassi keskel on banketisaali viiv kaarja ülaosaga uks. Samasugune uks asub ka lossi esiküljel oleva rõdu keskel .  Uste kaarjad ülaosad on dekoreeritud filigraanse puitehisega. Mõlema ukse kohal on suursugune ovaalne aken, mille alaosa on raamistatud lehtkaunistustega. Samasugune ovaalne aken asub maketil katsudes banketisaali rõdu keskosas.

Lossi fassaad on tumepunase savikrohvi värvi. Seda elavdab pastelne liivabeež. Fassaadi dekoreerinud lamedad sambad ja rõdupiirded on looduslikku valget värvi.  Soklikorruse sammaste ülaosas olevad suured teokarbimotiivid on sügavkollased.  Peaukse kohal olevad maskaroonid ja akende kaarte peal olevad naisenäoga kaunistused on samuti kollases toonis. Algselt oli lossil punane kivikatus, mis hiljem vahetati rohelise plekkkatuse vastu. Fassaadi ülaosa kroonib raidkiviga pealistatud murdviil. See on kaunistatud suurte ja dünaamiliste lehtedega.

Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss. Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Revalis käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal valmisid juurdeehitised – banketisaal, talveaed ja paljud ruumid said uue kujunduse.

  1. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu.



Vestibüül on lossi soklikorruse ehk esimese korruse keskmes asuv lai ja avar ruum. Ruumi põhiplaan on ristkülik, umbes 16 sammu pikk ja umbes 11 sammu lai. Vestibüüli seinad on naturaalset halli tooni ning põrandal on looduslik paekivi.

Peauksest sisenedes jääb uksest mõne sammu kaugusele üks aste alla, mis suunab külastaja vestibüüli madalamale tasapinnale. Ruum on sümmeetriline, nii on vasak ja parem pool üksteisega täpselt sarnased. Ruumi kõrgus jääb umbes 3,5 meetri kõrgusele.

Vestibüüli keskosa  ääristavad neli sammast. Sammaste vahele moodustub näiline ristkülik, sambad asetsevad ristküliku nurkades. Sammaste vahemaa  üksteisest on umbes seitse sammu ja kaugus umbes neli sammu. Sambad on alt veidi laiemad kui ülalt ning sambaid katab beezikas-hallilaiguline marmori imitatsioon. Vestibüüli mõlema külgseina keskel asuvad kaminad, mille ülal ripuvad suured ristkülikukujulised peeglid. Mõlemad kaminad justkui peegeldavad üksteist vastasseinas. Külgseinu ehivad Vene valitsejate portreed. Paremal seinal on Katariina II portree ja vasakul seinal  Peeter I ning  Jelizaveta Petrovna portreed.

Vestibüüli parema külgseina ääres, kamina ja garderoobiukse vahel on laud, kus asuvad taktiilsed muuseumi korruseplaanid. Kolme korruseplaani on võimalik  kohapeal uurida või laenutada muuseumikülastuse ajaks.

Vestibüülist täpsemalt

Vestibüülist avanevad ruumid kellanumbrilaual järgmiselt:

Seistes seljaga peaukse poole asetsed sümboolselt kella  numbrilaual kella kuues. Vestibüüli  paremale jäävas seinas  kella nelja suunal asub uks, kus kaheastmeline trepp viib alla garderoobi, liftini ja kohvikusse.

Parema seina keskosas paikneb kamin (kella kolmes).  Ukse (kella nelja) ja kamina (kella kolme) vahel  asuval laual on taktiilsed korruseplaanid. Edasi liikudes on parema seina taganurgas (kella kahes)  automaatselt avanev klaasuks, millest pääseb teise ja kolmanda korruse näitusesaalidesse. Peaukse vastasseinas on  kolm kaarjat seinaorva. Parempoolsest (kella ühesuunas) pääseb muuseumipoodi, keskmises orvas (kella kaheteistkümnes) asub Veenuse skulptuur ja vasakpoolses (kella üheteistkümnes)  orvas asub muuseumikassa. Vasaku seina taganurgas (kella kümnes) on uks, mille kaudu  saab edasi liikuda tualettruumidesse, väiksesse garderoobi ja lossikooli ruumidesse. Vasaku seina keskosas (kella üheksas)  paikneb kamin. Peauksest vasakul (kella kaheksas) avaneb uks muuseumikontorisse.

Seistes seljaga  peaukse suunas ning liikudes mööda vaipkatet paremal oleva garderoobiukse juurde jõuab kivisele pinnale, siin tasub korraks peatuda. Ukseläve kõrval, paremal oleval seinal asub käegakatsutavas kõrguses kivisse raiutud ajalooline mälestustahvel. Sellel plaadil on ladinakeelne kiri, mis kinnitab, et 1718 aastal asutas Peeter Esimene lossi just sellesse asukohta Revalis. Teksti ülal on Venemaa keisririigi vapilind kahepealine kotkas ja teksti all tundmatu vapp, millel on kujutatud ankur, mille ümber on põimunud kahe kala võimsad sabad. Teksti all paremas nurgas leiab arhitektide Niccolo Michetti ja Mihhail Zemtsovi nimetähed.

Sama ukseläve juures läheb alla kaheastmega trepp, mis viib garderoobi. Ruumi sisenedes on vasakpoolses seinaääres lukustatavad kapid ning ruumi keskel on vaheseinad riidenagidega. Ruumi vasakus ülanurgas (seistes seljaga ruumi sissepääsu poole, kella viies)  on sinust vaadates uks (kella kümnes), mis viib liftiruumi. Garderoobi tagumises ehk sissepääsu vastasseinas (kella ühes) on uks, kus on väike kohvikuruum. Kohviku leiab kindlasti üles isuäratavate koogilõhnade järgi.

Kaminad

Vestibüüli mõlema külgseina keskel (kella kolmes ja üheksas) asuvad kaminad. Kaminad on 130 cm kõrged, 135 laiad ja 22 cm sügavad.  Kaminaid ääristab kaunis tumeda- ja helehalli segune marmorkivi. Kivist kaminaääred moodustavad lihtsa väljanägemisega raamistiku, mille keskel on kaarjas mustast metallist kaminasüdamik.  Südamiku sees on metallist rest ja all on väike vaskne tuhasahtel.

Veenuse skulptuur

Olles vestibüülis saab peaukse vastasseina juurde liikuda mööda vaipkatet. Läbi vestibüüli madalama osa liikudes jõuab astmeni. Astudes kõrgemale tasapinnale  jääb umbes nelja sammu kaugusele Kadrioru kunstimuuseumi kõige suurem skulptuur. Seistes kohakuti ilu- ja armastusejumalanna Veenusega võib puudutada tema paljaid marmorvarbaid. Kuju asub postamendil ja tema kõrgus on peaaegu kaks meetrit. Maailmakuulsa Milose Veenuse koopia autoriks on saksa skulptor Karl Voss ning  valmimisajaks 1858. aasta. Algselt paiknes  valgest marmorist kuju baltisaksa päritolu Peterburi Kunstiakadeemia akadeemiku Carl Timoleon von Neffi Muuga mõisas. Kauni jumalanna skulptuur asub täpselt lossi keskteljel, mis jagab hoone kaheks võrdseks osaks.

Veenusest vasakul pool on muuseumikassa ja paremal pool muuseumipood.

Kassast saab küsida infot näituste, ekskursioonide ja piletite kohta. Kassast saab laenutada näitusel olevate teoste tutvustavaid materjale, audiogiidi  ja taktiilset albumit.

Kassa juurest vasakule liikudes jääb uks, kus on kaks astet üles vaja minna. Seal asub koridor,  mille parempoolses ääres on lukustatavad kapid. Liikudes edasi muusika suunas jõuab samas seinas oleva klaasukseni, kus asub skulptuurikogu hoidla. Hoidlaukse vastas ehk koridori vasakus seinas asub invatualett. Invatualetti sisenedes on uksel väike  lävepakk.

Tagasi Veenuse juures seistes ja umbes viie keskmise sammu järel paremale liikudes (jõuad kella kahes avanevate usteni).  Kaks astet üles astudes pääseb trepikotta, mis viib näitusesaalidesse. Astmetest üles minnes avaneb automaatselt klaasuks. Ukseavast sisenedes on kohe paremat kätt puidust kaartrepp, mis viib teise ja kolmanda korruse näitustele.



Kadrioru lossi peasaal on unikaalne Peeter Esimese aegne kunsti mälestis. Põhja barokkpärliks nimetatud saal on üks kaunimaid kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuris. Lossi kavandas Rooma arhitekt Nicola Michetti (1675-1759). Saal valmis paljude erinevate maade meistrite koostööna aastate 1720-1729. Saali lõplikuks valmimisaastaks võib pidada 1746. aastat, kui keisrinna Jelizaveta Petrovna külaskäiguks valmis Kadrioru lossi peasaali laemaaling.

Peasaal asub lossi teisel korrusel ning teda kutsutakse pidulikkust rõhutades ka paraadsaaliks. Peasaal on lossi kõige suurem ja uhkem saal. Saali põhiplaan on ristkülikukujuline. Keskmise sammupikkusega mõõtes on saali laius umbes 11 sammu ja küljepikkus umbes 19 sammu.

Visuaalselt moodustab peasaal koos banketisaaliga T – tähe, nii et peasaal on T – tähe vertikaalne post ja banketisaal T – tähe ülemine horisontaaljoon.

Saal on valgusküllane ja avar. Saalis on kokku kaksteist akent, mistõttu on saalis alati looduslik valgus. Aknad on suured ja klaase katavad valgeks värvitud puidust ruudustikud.  Saali kõrgemas osas on siseaknad, mis võimaldavad kolmandalt korruselt nautida saali stukk dekoori ja vaadelda lähemalt peasaali laemaalingut.

Saali otsaseinte kõrgema osa keskel asuvad suured ovaalsed aknad.  Ovaalsete akende kohal, on ristküliku moodi maalitud plafoonid. Saali rõdupoolses osas on kujutatud kõrgustes lendavat suitsupääsukest kuldse sõnumiga „Ja toob tagasi paremaid aegu“. Banketipoolses osas on neitsilikku puhtust ja kuninglikku väärikust sümboliseeriv valgete õitega liilia. Lille saatesõnadeks on „Puhtusega võidab kõik“.

Peasaalist täpsemalt

Sisenedes peasaali (kella numbrilauda kasutades) oled kella kaheksas, seega sisened peasaali pikemast külgseinas olevast uksest. Peasaali rõduuks jääb sinust kella kaheteistkümnesse ja banketisaali viiv uks kella kuue peale. Peasaali kaks ust – rõduuks ja banketisaali viiv uks on kõige suursugusemad ja uhkemad, need asuvad saali otsaseinte keskosas vastakuti. Parema seina ülanurgas (kella kahes) on uks, mis viib merepoolsesse näitusesaalidesse ja vasaku seina ülanurgas (kella kümnes) on uks, mille kaudu sisened maapoolsesse näitusesaalidesse.

Trepikojast saali sisenedes ning seinast umbes kuue sammupikkuse kaugusele liikudes, pööra üle vasaku õla (üheksakümend kraadi) ja seisata. Siin asub lossi kesktelg, mis jaotab lossi kaheks võrdseks osaks. Nüüd seisad seljaga (kella numbrilauda arvestades) kella kuues oleva banketisaali viivate uste ees.

Seistes saali keskel, näoga peasaali rõdu suunas jääb paremale (kella kolme poole) mere- ja vasakule (kella üheksa suunas) maapoolne muuseumitiib. Lossi ajaloost on teada, et merepoolne lossitiib oli planeeritud keisri eluruumideks ning maapoolsed ruumid keisrinna jaoks.

Parema külgseina keskel (kella kolmes) asub üks ja vasaku külgseina keskel (kella üheksas)   asub teine suur kamin. Kaminad on teineteise suhtes vastakuti ja nad on sümmeetrilised.

Hallist dolomiidist kaminaid kaunistavad voluudid ehk spiraalselt kokkurullitud kaunistused. Spiraali keskel on lilleõis. Voluudid ääristavad kahelt poolt üksikut leheornamenti, millest käega ülesliikudes saab alguse rikkaliku kaunistusega stukkdekoor.  Dekoori alumises keskmes on merekarbi kujutis, mis on läbivaks motiiviks ka laekaunistustes. Kaminate ülaosa kaunistavad valged  lille, lehe ja – taimeornamentidega vanikud. Mõlema kamina peal kõrgub valgest kipsist naise büst. Büstidel on seljas antiiksed toogad. Naiste õlgu katavad dünaamiliselt lendlevad kangad ja peas kannavad nad oliivilehtedest võidupärgi. Büstid kujutavad Katariina Esimest ja tema tütart keisrinna Jelizaveta Petrovnat.

Kaminate kohal, kolmanda korruse kõrgusel asuvad ovaalid ehk kartušid Peeter Esimese ja Katariina Esimese nimetähtedega. Valitsejate kuldsed nimetähed on maalitud koobaltsinisele taustale. Kuninglikke nimetähti ümbritsevad kuldsete pasunate ja palmioksi käeshoidvad skulptuursed inglifiguurid. Tiivulised inglid ehk kuulsuse geeniused kuulutavad valitsejatele igavest au ja hiilgust.

Kuldselt maalitud initsiaalide PP ja E kohal kõrguvad valitsejate sümbolid – kroonid ja Vene keisririigi kahepäised vapikotkad. Vapilindude paarikute keskel on ovaalsed plafoonid kuldsete ladinakeelsete deviisidega. Peeter Esimese nimetähe ülal on kujutatud kokkuköidetud viljavihk, sümboliseerides keisririigi ühtsust koos deviisiga „Parema elu jaoks“. Katariina nimetähe kohal on maalitud roosa okkaline roos, mille kohal on ladinakeelne kiri „Iluga ühendatud relvad“.

Peasaal on ainus ruum lossis, kus lae kõrgus läbib kahte korrust. Saali kõrgust illustreerib akustika, mis võimaldab häälel minna avarustesse ja jääda kajama. Kõrgust võimendab  illusioon üleskummuvast laest, mis saali nurkadest kaarjalt üles kerkib. Peasaali lage katavad sümmeetrilised valgest stukist kaunistused – dünaamilised taime- ja leheornamendid ning merekarbimotiiv.

Seinad on värvitud paehallis toonis, mida rikastavad nii otsa- kui külgseinte ääres olevad valged pilastrit ehk neljatahulised ehissambad. Seintest veidi eenduvad pilastrid on ristkülikukujulised. Kõrged ning ülaosa kaunistatud rikkalikud üleskaarduvad lehemotiivid ja spiraalsed voluudid. Ehissammastele on kinnitatud kuldsed küünlahoidjad, kus on koht kahele küünlale. Küünlahoidjad on seinale kinnitatud umbes 185 cm kõrgusele. Vanasti põletati küünlajalgadel päris küünlaid, tänapäeval on need asendatud elektriküünaldega. Küünalde taha on paigutatud ristkülikukujulised peeglid, mille eesmärgiks on valgusallikat võimendada.

Keisrilossi uhkeima esindusruumina pidi saali kujundus mitte ainult iluga lummama, vaid ka valitseja nimel kõnelema. Seistes suunaga peasaali rõdu poole on saali otsaseintel (uste kohal) (kella kaheteistkümnes ja kella kuues) neli ümmargust valget dondoreljeefi (diameeter umbes 65 cm), mis kujutavad antiikseid kangelasi ja mütoloogiat.

Näoga suunatult peasaali rõdu poole on kujutatud Peeter Esimest „ Poseidoni“  (kella üheteistkümnes) ja Katariina Esimest „Danae“ (kella ühes) allegooriliste reljeefidena. Banketisaali poolses seinas sinu seljataga on reljeefidel kujutatud  „Ganymedese röövimine“ (kella viies) ja õigluse jumalanna „Justica“ (kella seitsmes).

Kogu saalis on suurepäraselt säilinud valged stukk-kaunistused. See on ainus Peeter Esimese lossidest, kus esindusruumi dekoor on säilinud algsel kujul. Ainus uus detail on puidust parkett, mis läbib ka teisi ruume lossis. Algselt oli põrand kaetud poleeritud kiviplaatide ning mustvalge kahhelruudustikuga.

Lae keskel on suur laemaaling, millel kujutatakse mütoloogilist lugu jahijumalanna Dianast ja jahimees Acteonist. Eeskujuks on kasutatud gravüüri Rembrandti samateemalisest maalist (1636). Vene õukonnakunstis tõlgendati seda süžeed kui Venemaa võidu allegooriat Põhjasõjas, kus õnnetu lõpuga jahimees kujutas Rootsi kuningat Karl XII ja Diana pidi kehastama võidukat Venemaad.



Üldist

Banketisaal oli ametlike vastuvõttude jaoks mõeldud juurdeehitis, kui Kadrioru loss 1933-1934 aastatel kohandati Eesti riigipea residentsiks.

Banketisaal asub lossi teisel korrusel, peasaali kõrval. Saal on pika ristküliku kujuga, umbes kaheksa sammu pikk ja umbes kolmkümmend sammu lai. Nii on saali otsaseinad pikemad ja  küljeseinad lühemad. Uks, mis ühendab banketisaali peasaaliga asub pika otsaseina keskel.

Täpsemalt

Kui sisenesime banketisaali läbi peasaali ukse tekitame ruumi mõistmiseks sümboolse kellanumbrilaua.

Peasaali ukse juures seistes (kella kuues) jääb paremal asuvasse külgseina suured avatud uksed  (kella kolmes)  muuseumi maapoolsesse tiiba.

Saali vasakul olevas külgseinas on suured avatud uksed (kella üheksas) ruumi, kus asuvad skulptuurid. Saali vasakus alumises nurgas (kella kaheksas) viib uks muuseumi merepoolsesse tiiba.

Peauksepoolses seinas asuvad uksest (kella kuues) mõlemal pool külgedel umbes 4,5 meetri kaugusel (kella seitsmes vasakul pool ja kella viies paremal pool) kaks peaaegu seinasuurust maali (kõrgus 2,6 m x laius 2 m) suurvürstinnadest. Maalidel on kujutatud Vene keiser Nikolai Esimese tütred Maria ja Olga. Need heatasemelised koopiad on maalitud Šoti naiskunstniku Christina Robertsoni 1841.aastal maalitud portreede järgi. Koopiad olid algselt mõeldud paigutamiseks Romanovite suguvõsa galleriisse Talvepalees Peterburis. 1862. aastal saadeti keiser Aleksander II korraldusel portreed Kadrioru lossi, mida suurvürstinnad olid korduvalt külastanud.

Uksele lähemal (kella seitsme ja kuue ning kella kuue ja viie vahel) on seina ääres postamendid. Mõlemad postamendid on uksest umbes 3 meetri kaugusel. Postamentidel seisavad suured (laius u. 40 cm ja kõrgus u. 85 cm) vaasid. Vaasid asuvad postamentidel klaasvitriini sees. Vaaside kuju on ovaalne, alt veidi kitsam ja ülalt ümaram. Vaasi külgedel on kõrvad ning vaas toetub jalale. 19. sajandist pärit vaasid on kaunistatud kullatisega ning esi- ja tagakülgedel on portselanmaalingud.

Banketisaali pikas vastasseinas on palju aknaid ja uksi. Selles on neli suurt akent ja kolm ust. Suur banketisaali rõduuks asub (kella kaheteistkümnes) seina keskel ning  teda ääristab kaks akent. Akende kõrval on (kella üheteistkümnes ja kella ühes)  tavalised uksed. Pikk otsasein lõppeb taas akendega. Ustest ja akendest avaneb vaade sümmeetriliselt kujundatud lilleaia poole. Siit näeb ka presidendi kantseleihoonet. Akendepoolse seina ääres on eksponeeritud kuldsetel jalgadel olev pehme mööbel – tugitoolid, kanapee, sohvad ja lauad. Mööbliansambel on jaotatud kaheks, asetsedes akende all (kella kümnes ja kella kahes). Kullatud istemööbel on pärit umbes 1890 aastatest, Peterburi Melzeri mööblivabrikust. Mööbel omandati riigipea residentsi jaoks 1930. aastatel.

Banketisaal on avar ja valgusküllane, piduliku üldmuljega. Saali seinad on pastelse rohelise tonaalsusega, mida täiendavad valged stukk-kaunistused ja pilastrid ehk lamedad sambad. Need on seinast veidi eendunud, lihtsa esteetilise välimusega ristkülikukujulised ilustised. Sammaste ülaosa kaunistab lillepärja, marjade ja puuviljavanikuga ehitud naisenägu. Banketisaali seina- ja laekaunistused on teineteise suhtes sümmeetriliselt paigutatud. Valged sambad asuvad seintel paarides ja paarikute keskel on vasksed kristalsete kaunistustega küünlajalad ehk seinabraad.

Saali lae nurgad on kergelt kaarjad ja kaunistatud reljeefsete taime- ja õiemotiividega ning merekarpidega. Banketisaali valged stukk-kaunistused sobivad stiililt hästi peasaaliga. Saali lage katab viis suurt paneeli, mida ääristavad tihedatesse kobaratesse raamitud kodumaised ja eksootilised puu- ja köögiviljad – õunad, ploomid, kirsid, ananassid, banaanid jt.

Banketisaali pidulikkust täiendavad viis kroonlühtrit. Rikkaliku kaunistusega  kristalllühtrite sees säravad elektriküünlad. Nii seintel kui lagedes olevad kristallide peegeldused ja sära annavad saalile lummavat valgusekuma.