Keiserlikust suveresidentsist kunstimuuseumini

1718–1729

Rajati Vene tsaar Peeter I käsul Kadrioru lossi- ja pargiansambel. Lossi arhitekt oli Nicola Michetti Roomast. Loe lähemalt

Peeter I järglastest Vene troonil külastasid lossi 18. sajandil keisrinnad Jelizaveta Petrovna ja Katariina II. Loe lähemalt

1828–1830

Keiser Nikolai I ajal toimusid Kadrioru lossi- ja pargiansambli ümberehitused. 19. sajandil käisid siin suvitamas ja vesiravil valitsejate pereliikmed ja õukondlased. Loe lähemalt

1741–1917

Lossi kasutasid ka Eestimaa kubernerid.

1917

Lossi hõivas Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu.

1919

Selles aastast alates kuulus loss Eesti Vabariigile. Merepoolses tiibhoones oli skulptor August Weizenbergi ateljee, lossi saalides toimusid kunstinäitused.

1921–1928

Lossis tegutses Tallinna Eesti Muuseum. 1927. aastaks sai varem peamiselt eesti etnograafilist vanavara kogunud muuseumist Eesti Kunstimuuseum. Loe lähemalt

1929

Seoses Rootsi kuninga Gustav V visiidiga Eestisse muudeti loss riigivanema suveresidentsiks.

1934–1938

Loss kohandati Eesti Vabariigi riigipea Konstantin Pätsi ametlikuks residentsiks (arhitekt Aleksandr Wladovsky). Lossi ülemisse aeda ehitati presidendi kantselei hoone (arhitekt Alar Kotli). Loe lähemalt

1941–1944

Lossi kasutati Saksa tsiviilvalitsuse kindralkuberner Karl-Siegmund Litzmanni residentsina.

1946–1991

Loss oli Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Loe lähemalt

1991

Algasid ulatuslikud renoveerimis- ja restaureerimistööd, mida toetas projekti „Österled” raames ka Rootsi valitsus. Loe lähemalt

2000

22. juulil avati lossis Kadrioru kunstimuuseum, vanemale Lääne-Euroopa ja Vene kunstile pühendatud Eesti Kunstimuuseumi filiaal. Loe lähemalt