Muuseumitundide sari – lasteaed ja põhikooli I aste

Lasteaed ja põhikooli I aste

Lossikool – värav kunstimaailma

Muuseumitundide sari koosneb vähemalt viiest muuseumitunnist, mida õpetaja saab õppeaasta alguses omal valikul kokku panna. Lossikooli sarja võib koostada nii Kadrioru kunstimuuseumi kui ka Mikkeli muuseumi tundidest. Sarja tunde on võimalik tellida ka üksikult. Muuseum pakub ka omalt poolt koostatud 9-osalist sarja, milles muuseumitundide järgnevus ja kunstiga tutvumine on omavahel temaatiliselt seotud.

Märksõnad: valitsejad, perekond, kombed, väärtused, iidolid, tervis ja liikumine, arhitektuur, kunstlik loodus, metsik loodus, sümbolid, teater

Teemade järjekorda on võimalik muuta või tellida üksiktunnina.

Ühe muuseumitunni kestus kuni 90 min

 

Lossikooli muuseumitundide sari (näidisena):

September

SUURSUGUNE SUGUPUU (Kadrioru kunstimuuseumis)

Kadrioru lossi avastades võib pea igal sammul kohtuda suurte juhtidega. Valitsejate dünastiaid uurides saadakse teada, millised on need juhid, miks on nende nimede taga numbrid ja kuidas üldse tõusti troonile. Lisaks lossi tekkeloole hargneb lahti suur ja tähtis sugupuu. Teeme algust päris oma sugupuu joonistamisega, et seda hiljem põhjalikumalt uurida ja kasvatada.

Märksõnad: valitsejad, perekond, lossi ajalugu, traditsioonid, kultuuriline eripära

 

Oktoober

KUNSTIKOGUJA SALAMAAILM (Mikkeli muuseumi püsiekspositsioonis)

Koguda saab erinevaid asju: kommipabereid, raha, mänguasju, kive, aga ka kunsti. Johannes Mikkel oli kirglik kunstikoguja, kelle kollektsioon kasvas nii suureks, et see ei mahtunud enam hästi tema koju ära. Kunst oli Mikkeli elu eesmärk – kõige tähtsam asi üldse. Et kogu ka pärast tema surma ei laguneks, kinkis ta selle Eesti Kunstimuuseumile. Nii rajatigi kunagisse lossi köögimajja muuseum. Muuseumitunnis tehakse selgeks, kuidas maalid, graafika ja tarbekunst kollektsionääri kätte võivad jõuda ja milline väärtus on eri teostel nende omanikule.

Märksõnad: kogumine, kunsti väärtus, rahaga ümberkäimine, teose esitlemine teistele

 

November

KAADRIST VÄLJAS (Kadrioru kunstimuuseumis)

Näitusel „Uudistava pilguga. Maneristlik maal Varssavi Rahvusmuuseumist“ (21. oktoober 2017 – 25. veebruar 2018)

Pildistamise hetkel võib juhtuda, et jäädvustatav liigub valel hetkel ja tulemuseks on kaadrist väljas pilt. 400–500 aastat tagasi tegid kunstnikud selliseid pilte teadlikult. Maalid ei ole enam nagu fotod, vaid justkui filmistsenaariumid. Puändini jõudmiseks tuleb film lõpuni vaadata. Muuseumitunnis kontrollitakse, kas kõik mõistavad filmi samamoodi või tekib igaühe peas erinev kaader. Selleks jutustatakse maalide põhjal lugusid ja tuuakse kaadrist väljasolevad sündmused tagasi fookusesse.

Märksõnad: ilustandardid, moraal, lugude jutustamine, kirjeldamine, jäljendamine, kopeerimine

 

Detsember

AHJU SÜDA (Kadrioru kunstimuuseumis)

Kadrioru lossis seisavad suured ahjud jalgadel ja kaminad on kenasti puhtad. Uhketest kaminatest on näha, et seal enam tuld ei tehta. Ahjud on kunstimuuseumis nagu kunstiteosed, igal kahlil asub killuke imelisest sinivalgest maailmast. Muuseumitunnis räägitakse, millest ahjud on ehitatud, mis on ahjukahhel ja kuidas on ahjudele pildid sündinud. Muuseumitunni lõpus saavad lastest kahlimaalijad ning grupitööna sünnib suur ahi-kunstiteos.

Märksõnad: lossi ajalugu, ahjudel olevad maalingud, mustrid ja motiivid, materjalid

 

Jaanuar

MUUSEUMIJOOGA (Kadrioru kunstimuuseumis)

Muuseumijooga I: inimene ja loodus / Muuseumijooga II: tasakaal lossis

Muuseumijooga eesmärk on kunsti keskel leida hetk iseendale, keskenduda kunstiteostele ja vaadata maailma kõige ilusama teose sisse. Lossi kaunis keskkond ja loomulik valgus soodustavad positiivse energia tekkimist.

Märksõnad: põhi- ja sekundaarvärvid, tervislik eluviis, inimene ja looduserütm, linnud ja loomad kunstiteostel, väärtuskasvatus, konna- ja linnuperspektiiv

NB! Muuseumitundi tulles on soovitav panna selga mugavad ja liikumisvabadust toetavad riided. Võtke kaasa vahetusjalanõud.

 

Veebruar

NAERATA OMETI (Kadrioru kunstimuuseumis)

Lossis leidub sadu naeratusi, mis on malbed, viisakad, kerged või kaunid, kuid ühelgi maalil pole näha säravaid hambaid. Miks on kaunite vürstinnade naeratused peidetud ja keisril varjatud muie? Muuseumitunnis räägitakse, kuidas hoolitseti vanasti oma hammaste tervise eest, ning võrreldakse seda tänapäeva laste teadmistega suuhügieenist. Samuti vaadatakse ja õpitakse selgeks erinevad portree kujutamise viisid.

Märksõnad: tervise eest hoolitsemine, hammaste tervishoid, portreekunst

 

Märts

MASKI TAGA (Mikkeli muuseumi püsiekspositsioonis)

Mikkeli muuseum kutsub avastama imelist teatrimaailma läbi itaalia rahvateatri. Johannes Mikkeli kogus leidub kuulsa prantsuse kunstniku Jacques Callot’ pilte commedia dell’arte tegelastega, mis kujutavad näitlejate karaktereid ja tegevusi, aga ka ellusuhtumist ja väärtusi. Tihti on nende näod peidetud maski taha. Tunnis kehastuvad lapsed näitlejateks ja katsetavad erinevaid karaktereid. Teatrimängu kaudu leiatakse vastused küsimustele, kas maski kandev inimene jääb iseendaks või muutub teiseks ning kas meil läheb ka elus maske vaja.

Märksõnad: teater, kirjandus, kunst, erinevad karakterid

 

Aprill

MEREMAASTIKUD (Kadrioru kunstimuuseumis)

Näitusel „ Aivazovski. Ideaali otsinguil“ (10. märts – 8. juuli, aga loss täpsustab)

Tänu kuulsale Vene meremaalijale Ivan Aivazovskile saame tuttavaks eripärase maastikumaali žanriga – mariiniga. Õpilasi ootab unustamatu reis kaugele maale. Üle Läänemere, edasi Itaalia Vahemere rannikule ja siis läbi Bosporuse väina kuni kunstniku koduni Krimmi, Musta mere ääres asuvasse Feodossijasse. Reisi ajal uuritakse erinevaid loodusnähtusi, ilmastikku ja muidugi ilmakaari.

Märksõnad: ilmastik, meremaal, reisimine

 

Mai

PARGI KEEL (Kadrioru kunstimuuseumis)

Koos barokse suvelossiga kavandati ligikaudu 300 aastat tagasi uhke, paljude purskkaevude ja rohkete skulptuuridega park. Missugune see välja nägema pidi, saab teada vanu plaane uurides. Pargi keele mõistmiseks vaadatakse peenraid kõrgelt, kaugelt, madalalt ja lähedalt. Keele rääkimiseks läheb aga vaja praktikat – saaliosale järgneb loovtöö, kus nähtut ja kuuldut on võimalik ise rakendada.

Märksõnad: park kui oma ajastu märk, sümmeetria, geomeetria, erinevad taimed, maakaardi lugemine, sümbolid, Kadrioru hooned vanasti ja nüüd