Ühekordsed muuseumitunnid – lasteaed ja põhikooli I aste

UUS! ASJADE VAIKNE ELU
Näitusel „Küllus ja kaduvus. Natüürmort Soome ja Baltimaade kogudest.“
21.01-14.05.2017

Maakeral elab väga palju inimesi ja kõigil on väga palju asju. Kõikidel asjadel on oma ülesanne ja kõik on millegi jaoks tähtsad. Avastamist pakuvad vanad maalid, kus on kujutatud nii söödavaid kui mittesöödavaid asju – hõbedane peeker, üleküpsenud puuviljad, üksik surnud kärbes, läikivad vasknõud, naljakas keerdus koorega sidrun, kustunud küünal, valge pealuu…ja väga palju viinamarju.

Muuseumitunnis tutvume asjade vaikeludega ja kuigi asjad tavaliselt ei räägi, siis meie paneme asjadele hinge sisse ja kõneleda on paljustki. Näitusel peavad omavahel dialoogi kaasaegsed installatsioonid ja 400 aasta vanused natüürmordid. Muuseumitunni loovtöö paneb lapsed kunstniku rolli, kus komponeeritakse loosi teel oma vaikelu: kooli vaikelu, kodune vaikelu, loodushoiu vaikelu jms.

  • Vaatame millised asjad on vanadel maalidel ja milliseid asju on tänapäeva kunstnikud kujutanud.
  • Uurime, mida leidub 400 aasta vanustel kunstiteostel ning kas oskame nendele asjadele ka nime öelda.
  • Võrdleme uut ja vana, leiame erinevusi ja otsime sarnasusi.
  • Tunni lõpus loome ise asjadest vaikelusid.

Aastaringsed

KADRIORU LOSSI LUGU

Sobib hästi esmatutvuseks Kadrioru kunstimuuseumiga

Tunni eesmärk on mängulisel viisil tutvustada Kadrioru lossi arhitektuuri, hoone rajajaid ja siin viibinud elanikke. Samaaegselt uuritakse kunagiste elanikega seotud kunstiteoseid ja ajastut, mida loss kõige paremini iseloomustab. Kunagine Vene tsaar Peeter I suveresidents on imepärane koht, milles peituvad lood hakkavad end lastele tunni käigus justkui ise jutustama. Näiteks peasaali laemaalist saadakse terviklik ülevaade sealseteks tegelasteks kehastudes. Uuritakse, kelle rollis lapsed maalil oleksid ja kellena Peeter I end maalil kujutada lasi. Laste kogemused seotakse õpituga ja laemaali eeskujul kuulatakse laste endi õpetlikke lugusid. Terve tunni vältel on tähtis roll õpilaste kujutlusvõimel, mida täiendatakse teada-tuntud tõdede ja lugudega.

Magnettahvli mängu abil on võimalus tutvuda paljude Kadrioru kunstimuuseumi teostel asuvate tegelastega. Nad on maalidelt välja astunud ja hakkavad laste suunamisel omavahel aktiivset vestlust pidama. Lõpuks luuakse karakter, kes sobiks ajaloolisse lossi elama.

Muuseumitunnis lõimuvad koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava valdkondade „Mina ja keskkond”, „Keel ja kõne” ning „Kunst” eesmärgid ja sisu ning põhikooli I astme kunstiõpetuse ja eesti keele õpiväljundid.

Õpilane

  • kirjeldab Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üht kaunimat näidet;
  • mõistab, et inimeste kombed ja vajadused on aja jooksul muutunud;
  • jutustab pildi, nähtu ja oma kogemuse alusel;
  • kujutab tegelasi neile iseloomulike tunnuste kaudu.

MUUSEUMI KÖÖGIPOOL

Muuseumitunni eesmärk on seekord keskenduda muuseumile tervikuna, mitte üksikutele kunstiteostele. Seiklusi pakkuv tund aitab mõista muuseumi funktsiooni, tuues õpilaste ette neid tegevuse külgi, mis jäävad tavakülastajal nägemata. Räägitakse sellest, mida kõike tehakse, et kunstiteostel oleks muuseumis võimalikult hea olla. Uuritakse, mida on ligi 300 aastat vanas lossis muudetud, et see saaks olla kunstimuuseum ning millega peab arvestama, kui kunstiteoseid välja pannakse. Arutletakse ka selle üle, mille järgi teoseid näitustele valitakse ja mis vahendid on nende kaitsmiseks kasutusele võetud. Lisaks käiakse ruumides, mis oma eripära tõttu ei sobi näituste jaoks ja mis on tavakülastaja jaoks suletud. Mõõdetakse õhuniiskust ja temperatuuri ning ultraviolettlambiga piilutakse maalikihtide alla, et näha, mida võib aeg ühe teosega teha.

Muuseumitunnis lõimuvad koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava valdkondade „Mina ja keskkond”, „Kunst” ning „Liikumine” eesmärgid ja sisu ning põhikooli I astme kunsti- ja loodusõpetuse õpiväljundid.

Õpilane

  • saab teada muuseumide funktsioonist;
  • oskab nimetada, milliseid tingimusi on vaja kunsti säilitamiseks ning mõistab, miks seda vaja on;
  • teab ajaloost, kuidas erinevatel aegadel on üht ja sama hoonet kasutatud, miks ja milliseid muudatusi on tehtud.

KEERUKUJU

Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsiooni skulptuuridega tutvumine

Keerukuju tunni eesmärk on rollimängude ja liikumismeetodite abil tutvustada lastele Kadrioru kunstimuuseumis eksponeeritud skulptuure, uurides, kuidas ja millistest materjalidest need on tehtud, mis võiks olla kujude sees ja miks mõni teos on pandud postamendi otsa. Lastele tutvustatakse ilujumalannat Venust, end veepeeglist imetlevat Narkissost, kuldpasunaid puhuvaid ingleid, värvilisi pisiskulptuure ja pronksist Peeter I büsti. Muuseumis kujud ennast ei keeruta, aga lapsed saavad kujudele tiiru peale teha küll. Koos mängitakse uutmoodi „Keerukuju”, kus loosi teel muudetakse end erinevateks kujudeks. Mängu tulevad vallatu ahvipärdik, odakandja, hiiliv panter või hoopis keegi muu.

Muuseumitunnis lõimuvad kunsti- ja inimeseõpetuse õpiväljundid.

Õpilane

  • tunneb rõõmu mängulisest tegevusest rollimängude abil;
  • tutvub muuseumi püsiekspositsioonis olevate kujudega;
  • teab, kuidas skulptuure tehakse;
  • uurib kujude materjalikasutust;
  • katsetab improviseerimist, liikumist, dünaamikat ja tunnetab oma keha.

NAERATA OMETI!

Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioonis

Lossis leidub sadu naeratusi, mis on malbed, viisakad, kerged või kaunid, kuid ühelgi maalil pole näha säravaid hambaid. Miks on kaunite vürstinnade naeratused peidetud ja keisril varjatud muie? Räägime, kuidas hoolitseti vanasti oma hammaste tervise eest ja võrdleme seda tänapäeva laste teadmistega suuhügieenist.

Muuseumitund on valminud koostöös Suukooliga. Muuseumitunnis lõimuvad kunsti- ja loodusõpetuse õpiväljundid.

Õpilane

  • tutvub muuseumi püsiekspositsioonis olevate maalidega;
  • võrdleb inimese elu- ja hügieeniharjumusi vanasti ja tänapäeval;
  • väärtustab tervislikku eluviisi, tervislikku toitumist ja puhtust;
  • teab, kuidas hoida oma tervist, silmi ja hambaid;
  • väärtustab inimest ja tema vajadusi ning tervist.

MEELEVIIS

Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioonis Madalmaade kunsti tutvustav tund

Tunni eesmärk on teha tutvust 17. sajandi Madalmaade kunstiga, kasutades erinevaid meeleelundeid. Lõhnad, maitsed, helid ja kombitavad asjad aitavad meie kujutlusvõime väga hästi tööle panna, aidates meil kõige efektsemalt tabada ajastut ja keskkonna olemust. Õpilased valivad etteantud asjade põhjal ise kunstiteosed, millest lähemalt räägitakse. Lõhnade, helide ja maitsete järgi mõtleb igaüks, mida tema paberil kujutaks, ja seejärel vaadatakse, kas need mõtted ühtivad 17. sajandi kunstnike omadega. Lisaks kirjeldatakse iga teose meeleolu ning lõpuks antakse oma hetkeemotsioonile värv, vorm ja isegi lõhn.

Muuseumitunnis lõimuvad koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava valdkondade „Mina ja keskkond”, „Keel ja kõne” ning „Kunst” eesmärgid ja põhikooli I astme matemaatika, eesti keele, kunsti- ja loodusõpetuse õpiväljundid.

Õpilane

  • tajub ümbritsevat erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades, maitstes, kompides ja kuulates helisid;
  • nimetab kõik meeleelundid;
  • seostab etteantud helisid, asju ja lõhnu kunstiteostega;
  • teadvustab oma emotsioone;
  • suudab oma emotsioone kirjeldada ja kujutada.

MUUSEUMIJOOGA

Jooga muuseumis võib esialgu kõlada pööraselt, aga tegelikult leiab mitu tasakaalukat punkti, kuidas jooga ja muuseum omavahel ühe terviku moodustavad. Muuseumijooga eesmärk on kunsti keskel leida hetk iseendale, keskenduda kunstiteostele ja vaadata maailma kõige ilusama teose sisse. Lossi kaunis keskkond ja loomulik valgus soodustavad positiivse energia tekkimist. Väljavalitud maale vaadates leitakse üles loomad ja linnud, keda joogaharjutusi tehes jäljendatakse. Rühmatööna saab üksteist aidata ja kogeda teineteise turvalist toetust. See kogemus kasvatab lapse usaldust nii iseenda kui ka teiste suhtes. Räägitakse värvustest maalidel, meie sees ja meie ümber. Muuseumitundi tulles on soovitav panna selga mugavad ja liikumisvabadust toetavad riided. Kaasa võtta vahetusjalanõud.

Muuseumitunnis lõimuvad kunstiõpetuse ja kehalise kasvatuse õpiväjundid.

Õpilane

  • tunneb püsiekspositsioonis olevaid looma- ja linnuteemalisi maale;
  • oskab nimetada põhi- ja sekundaarvärve;
  • pakub joogaharjutusi tehes loovaid ja isikupäraseid lahendusi;
  • tunneb mängulisest liikumisest rõõmu, tajub oma keha;
  • usaldab ja toetab rühma- ja klassikaaslasi;
  • saab juurde enesekindlust ja julgust.

 LINNUKE KIRJAS

Linnalapsed on jäänud loodusest kaugele. Igapäevane kiirustamine ja olmemüra ei lase lastel märgata enda ümber olevaid looduslikke helisid ja leida linnapildis elavaid tiivulisi sulelisi. Muuseumitunni eesmärk ongi õppida tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide mitmekesisust. Otsides kunstiteostel olevaid linde, suunatakse laste tähelepanu lindude välistunnustele ja elupaikadele. Tunni käigus saadakse teada, kui palju erinevaid linde looduses leidub ning kuidas kunstnikud on neid kujutanud. Muuseumitund võtab aja maha ja laseb lastel kuulata ka linnulaulu. Lindude laulud on väga erinevad, koos proovitakse linnulaule sõnadesse panna ja moodustada lindude ühiskoor. Eestis on hästi tuntud linnulaulud, kus matkitakse lindude häälitsusi. Sel juhul on täpsest kõlast olulisem nutikus ja huumorimeel loodushäälte kõla ja sisu edasiandmisel. Kui lastega parki või metsa jalutama ei jõua, siis kunstimuuseumi tunnis saab linnukese kirja.

Muuseumitunnis lõimuvad kunsti-, muusika- ja loodusõpetuse õpiväljundid.

Õpilane

  • leiab kunstiteostel kujutatud lindude kõige iseloomulikumad jooned;
  • nimetab lindude välistunnuseid;
  • paneb tähele kasutatud värvusi ja materjali;
  • tunneb ära erinevate lindude laule;
  • osaleb muusikalises tegevuses: heli kuulamine, laulmine ja liikumine;
  • teeb järele linnulaulu meloodiat ja kõla, andes sõnade ja intonatsiooniga edasi linnulaulu häälitsusi;
  • mõistab sõnu: helilooja, koor, koorijuht, meloodia, tempo, vaikselt, valjult.

 

PARGI KEEL

Muuseumitund toimub kevad ja sügishooajal õues.

Koos barokse suvelossiga kavandati Kadriorgu ligikaudu 300 aastat tagasi uhke, paljude purskkaevude ja rohkete skulptuuridega park. Muuseumitunni eesmärk on õpetada lapsi selle näitel tundma prantsuse pargi „keelt” ja elemente. Vanu plaane uurides saadakse teada, milline see välja pidi nägema.

Muuseumitunnis lõimuvad koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava matemaatika-, liikumis-, ja kunstivaldkonna eesmärgid ning põhikooli I astme kunstiõpetuse ja matemaatika õpiväljundid.

Õpilane

  • eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid ja nende põhilisi elemente;
  • mõistab sõna „sümmeetria” tähendust;
  • arendab tähelepanu, otsides pargist mustreid ja joonistades neid üles;
  • teab looduspargi ja inimese loodud pargi mõistete vahet;
  • saab aru Kadrioru pargi plaanist ja leiab üles tähtsamad objektid;