Meistriteoste lummus

Näitus on valminud Eesti Teadusfondi toel aastatel 2001-2004 teostatud uurimisprojekti tulemusena

Grantihoidja
Tiina-Mall Kreem

Uurimisgrupi liikmed
Tiina Abel, Tiina-Mall Kreem, Mai Levin, Anne Lõugas, Kadi Polli

Näituse koostajad
Anu Allikvee, Tiina-Mall Kreem, Anne Lõugas

Näituse kujundajad
Peeter Laurits (Kadrioru lossis), Jaak Soans (Mikkeli muuseumis)

Näitusele on välja pandud enam kui sada nelikümmend eriliigilist koopiat kuulsate meistrite – Lysippose, Praxitelese, Raffaeli, Michelangelo, Leonardo, Tiziani, Rubensi, van Dycki, Rembrandti, Canova jt. – teoste järgi.

Tööd pärinevad Kadrioru Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi ja mitmetest teistest Tallinna, Tartu ja Helsingi kogudest.

Oma olemuselt on laiemale kunstipublikule silmailu ja äratundmisrõõmu pakkuv näitus uurimuslik. Näituse ülespanemisele eelnes Eesti Teadusfondi kaasabil 2001.-2004. aastal Tiina Abeli, Tiina-Mall Kreemi, Mai Levini, Anne Lõugase ja Kadi Polli ühine uurimistöö. Töö käigus lahati kopeerimisproblemaatikat 19. sajandi kunstihariduse, maitsekasvatuse ja kollektsioonide loomise vaatenurgast. Samas vaadeldi koopiatesse suhtumise muutumist negatiivseks ning modernismiga kaasnenud originaalikultuse võidukäiku.

Nii nagu kaasaegset (kunsti)ajalookirjutust iseloomustab sallivus ning püüd mõista üht või teist nähtust selle omaaegses kontekstis, tuuakse pimedatest hoidlaruumidest taas näitusesaalidesse koopiad kui Euroopa kunstiajaloo lahutamatu ja auväärne osa. Taas leiavad omaette kunstiliigina tunnustust meistriteoste lummusest sündinud originaalide arvukad graafilised reproduktsioonid ning valandid. Eemaldudes originaalifetisismist mõtestatakse kõikvõimalike koopiate rolli – tuua suured kunstiteosed ajas ja ruumis lähemale, et kasvatada, harida ja rõõmustada inimest.

Viieosalise näituse “Meistriteoste lummus” esimene, koopiate rolli akadeemilises kunstihariduses käistlev osa, on avatud Mikkeli muuseumis, kuhu on installeeritud skulptuuriateljee. Näituse teine ja kolmas osa – “Itaalia renessanss tähelepanu keskmes” ja “Bologna koolkonna mainevõnked” on avatud Kadrioru lossi ajutiste näituste ruumides kolmandal korrusel. Koopiad on “vallutanud” endale osa ka Kadrioru Kunstimuusuemi originaalide pärusmaast: näituse neljas ja viies osa – “Suured ja väikesed madalmaalased” ja “Avarduvad teadmised, avaruv maitse” võtab enda alla lossi Lilleaiapoolse külje. Sellele, et Euroopa meistriteoste lummus puudutas ka eesti rahvusliku kunstiajalugu, osutavad näitusel Paul Raua ja Kuno Veeberi Euroopa kunsti tähtteoste suurepärased tõlgendused.

Müügil näitusekataloog

“Meistriteoste lummus. Koopia Eestis 19. sajandil”

Koostajad: Tiina-Mall Kreem, Anne Lõugas ja Anu Allikvee.
Kujundaja: Peeter Laurits
Kataloogi hind: 200 krooni

Koopiad on uurijatele põnev materjal, ent nendega põrkab sageli kokku ka kogemusteta kunstihuviline, kes, aimamata, kui tohutul hulgal on läinud sajandid meile koopiaid jätnud, peab neid kas originaalideks või võltsinguteks.

Mai Levin

Originaalikultus on mõjutanud kunstiteose (rahalist) väärtust ja kunstiturgu, ent mürgitanud samal ajal nii mõnegi kollektsionääri hinge, takistades tal kunstiteosest lihtsalt rõõmu tundmast.

Tiina Abel

Vaadates 19. sajandi skulptuurikogusid, olgu siis kõrgete ilmalike või kiriklike võimukandjate, aadlimeeste või literaatide omi, või pilku tollaste kunstnike ateljeedesse heites märkame seal kõrvuti seismas originaale, koopiaid ja valandeid.

Tiina-Mall Kreem

Koopia alaliigina on reprodutseerivate gravüüride ülesanded samad mis maali- ja skulptuurikoopiatel: tuua suured kunstiteosed ajas ja ruumis lähemale.

Anne Lõugas

Koopiate kaudu õpiti, aga ka loodi: oma stiili, maailmapilti, oma kohta kunstimaastikul. Baltisaksa maalijannade kunstiajalugu algab koopiatest.

Kadi Polli