Lossimuusika kontserdisari

Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat 18.–20. sajandist ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

LOSSIMUUSIKA SÜGIS 2018

Järgmine Lossimuusika kontsert alles 25. novembril 2018. Vaheaeg on seotud Kadrioru kunstimuuseumi plaanilise vestibüüli remondiga. Ehitustlööde ajal ei saa külastajad lossi sisse, mistõttu peab ka Lossimuusika ligi kuuks ajaks pausi tegema.

Ootame kõiki kuulajaid 25. novembril kell 18!

P 25.11.2018 kell 18
Lossimuusika “Pariisist Berliini”
Wilbert Hazelzet – flööt (Holland)
Jacques Ogg – klavessiin (Holland)
Kavas:
Jacques-Martin Hotteterre, Pierre Philidor, Jean-Marie Leclair,
Johann Sebastian Bach, Wilhelm Friedmann Bach, Carl Philipp Emanuel Bach

P 02.12.2018 kell 18
Lossimuusika
Tõnu Kalm – klarnet
Märten Karm – klaver
Kava:
Camille Saint-Saëns – Klarnetisonaat op 167
Witold Lutoslawski – Tantsulised prelüüdid
Ernest Chausson – Andante ja allegro
Francis Poulenc – Klarnetisonaat B-duur FP 184

P 16.12.2018 kell 18
Jõulukontsert
Ksenia Kuchukova – sopran
Andres Uibo – positiivorel
Mari-Liis Uibo – viiul
Aare Tammesalu – tšello
Kavas Buxtehude, J.S.Bach

P 30.12.2018 kell 18
Aastalõpu kontsert
Jakob Teppo – klaver
Kavas Pjotr Tšaikovski klaveritsükkel “Aastaajad” op 37a

Piletid Kadrioru kunstimuuseumi kassas ja Piletilevis.
Täispilet 12 € / sooduspilet 8 € / gruppidele soodustused
Kontserdipilet kehtib samal päeval ka näitusepiletina

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldaja: Loovüksus MTÜ

Toetajad:
Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling

Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.