Lossimuusika kontserdisari

Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat 18.–20. sajandist ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

JAANUAR

P 21.01.2018 kell 17.00
Piia Paemurru – klaver
Aare Tammesalu – tšello

Kavas Heinrich Stiehl, Pjotr Tšaikovski

VEEBRUAR – eesti muusika kuu!
Lossimuusika tähistab eesti vabariigi 100. juubelit kolme piduliku kontserdiga meie heliloojate loomingust läbi aegade

P 04.02.2018 kell 17.00
Endrik Üksvärav – tenor
Jorma Toots – klaver

Kavas Veljo Tormise soololaulud

P 11.02.2018 kell 17.00
Arvo Leibur – viiul
Diana Liiv – klaver
Aare Tammesalu – tšello

Kavas Artur Kapp, Artur Lemba, Arvo Pärt, Kaljo Raid, Eduard Tubin, Erkki-Sven Tüür

P 25.02.2018 kell 17.00
Kristi Kapten – klaver

Kavas Eller, Oja, Sumera, Kõrvits

MÄRTS

P 04.03.2018 kell 17.00
Oksana Sinkova – flööt
Jelena Ossipova – klassikaline kitarr
Andreas Lend – tšello

Kavas R. Beaser, E. Mägi, A. York

P 18.03.2018 kell 17.00
Aureliusz Golinski – viiul (Poola)
Bolette Roed – plokkflööt (Taani)
Imbi Tarum – klavessiin

Kavas Telemann, Händel, C. P. E. Bach

Koostöös vanamuusikafestivaliga „Ceciliana“ ja EMTA-ga

P 25.03.2018 kell 17.00
Hedwig Swimberghe – klarnet (Belgia)
Mari-Liis Uibo – viiul
Toomas Nestor – vioola
Aare Tammesalu – tšello

Kavas Müller, Buckinx, Cirri, Crusell

APRILL

P 08.04.2018 kell 17.00
ERSO SOLISTID KADRIORUS
Danae Taamal – viiul
Kristjan Kungla – fagott
Mihkel Poll – klaver

Kavas Edward Elgar, César Franck, Ermanno Wolf-Ferrari

Koostöös ERSO-ga

P 22.04.2018 kell 17.00
Michael Borgstede – klavessiin (Saksamaa)

Kavas L. Couperin, F. Couperin, Aziza Sadikova, Haydn, J. S. Bach

Koostöös festivaliga „Klavessiinipäevad“

P 29.04.2018 kell 17.00
ERSO SOLISTID KADRIORUS
Mari-Liis Vihermäe – flööt
Ye Pan – metsasarv (Hiina)
Kadri-Ann Sumera – klaver

Kavas Ludwig van Beethoven, Carl Reinecke, Robert Schumann

Koostöös ERSO-ga

P 06.05.2018 kell 18.00
Elmira Darvarova – viiul (USA)
Vassili Lobanov – klaver (Venemaa/Saksamaa)

Kavas
Clara Schumann. Kolm romanssi viiulile ja klaverile op 22
Johannes Brahms. Viiulisonaat nr 3 op 108
Cesar Franck. Viiulisonaat A-duur

Koostöös Eesti Kontserdiga

P 20.05.2018 kell 18.00
HOOAJA LÕPPKONTSERT
Mati Turi – tenor
Martti Raide – klaver

Kavas
R. Schumanni laulutsükkel „Dichterliebe“ op 48
F. Schuberti ja L. Beethoveni laulud

 

Piletid Kadrioru kunstimuuseumi kassas ja Piletilevis.
Täispilet 12 € / sooduspilet 8 € / gruppidele soodustused
Kontserdipilet kehtib samal päeval ka näitusepiletina

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldaja: Loovüksus MTÜ

Toetajad:
Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling

Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.