Tagasi kalendrisse

Advendikontsert – Kaunimad jõululaulud läbi aegade

Advendikontsert – Kaunimad jõululaulud läbi aegade

Aeg: 15.12.19  18:00–19:15
Asukoht: Kadrioru kunstimuuseum
Hind: 12 / 8 €

Esinevad

Pirjo Jonas – sopran
Tuuri Dede – metsosopran
Jaanika Rand-Sirp – klaver

Pirjo Jonas omandas 2007. aastal bakalaureuse kraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ooperilaulu erialal ning 2009. aastal samas magistrantuuri dotsent Nadja Kuremi lauluklassis. Lisaks on Pirjo Püvi omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialal. Pirjo Püvi repertuaar ulatub vanamuusikast kaasaegsete heliloojate loominguni. Ta on osalenud solistina paljude suurvormide ettekannetel, nt. Haydni „Loomine”, Schuberti Missa G-duur, Mendelssohn-Bartholdy psalm 42 „Wie der Hirsch Schreit“, Charpentier’ „Te Deum”, Pergolesi „Stabat mater” ja „Laudate pueri Dominum“, Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium”, Mozarti „Exsultate, jubilate“, „Regina coeli“ ja „Vesperae solennes de confessore”, Bachi „Jõuluoratoorium“ ja „Johannese passioon“, Händeli „Messias“ ja „Gloria in excelsis Deo“, Vivaldi „Gloria“ ja „Magnificat“, Kriguli jõuluoratoorium „Jõulujõud ehk miljonärid 20 aastat hiljem“.
Ta on teinud koostööd dirigentidega nagu Nikolai Aleksejev (Venemaa), Daniel Reuss, Normunds Vaicis (Läti), Ari Angervo (Soome), Anu Tali, Toomas Siitan, Lauri Sirp, Risto Joost, Jüri Alperten, Erki Pehk, Mihkel Kütson, Paul Mägi jt.
Pirjo Püvi ooperirollide hulka kuuluvad Sophie (Massenet’ „Werther“), Anastasia von Eggenberg (Kálmáni „Silva“, Rahvusooper Estonia), Oscar (Verdi „Maskiball“, Rahvusooper Estonia), Susanna (Mozarti „Figaro pulm“, teater Vanemuine), Titania/1. sopran (Purcelli „Fairy Queen“, teater Vanemuine), Cupido (Offenbachi „Orpheus põrgus“, teater Vanemuine), Damon (Händeli „Acis ja Galatea”, teater Vanemuine), Papagena (Mozarti „Võluflööt”, EMTA), Ninetta (Mozarti „La finta semplice”, EMTA), Adele (Isouard’i „Loteriiloos”, EMTA) ja La Charmeuse (Massenet’ „Thaïs“, Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festival „PromFest”).
Alates 2010/2011 hooajast on Pirjo Püvi Vanemuise teatri koosseisuline solist. 2011. aastal määrati Pirjo Püvi Eesti Teatriliidu poolt Kristallkingakese auhinna laureaadiks ja samuti on ta rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu 2011. aasta stipendiaat. 2011. a. suvel jõudis Pirjo Püvi VII Klaudia Taevi nimelisel noorte ooperilauljate konkursil finaali ja pälvis eriauhinna parima Franz Schuberti „Ave Maria“ esituse eest.

Tuuri Dede (s 1988) on noor metsosopran, kes tegi 2019. aasta aprillis oma debüüdi nii Müncheni Filharmoonikute kui Taani Rahvusorkestri ees, esitades Barbara Hannigani käe all Mozarti Reekviemi. Dede õpib hetkel eraviisiliselt Carola Guberi juures Leipzigis. Ta lõpetas aastal 2016 ooperilaulu magistrantuuri Soomes Sibeliuse Akadeemias (õp Annika
Ollinkari) ning on varem omandanud bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (õp Teele Jõks), õppinud vahetusõpilasena Milaanos Giuseppe Verdi konservatooriumis (õp Cristina Rubin) ning aasta ka Georg Otsa nimelises muusikakoolis (õp Marika Eensalu). Dede rollide hulka kuuluvad Dorabella (W. A. Mozarti “Così fan tutte”), Frida (Kalevi Aho “Frida y Diego”), Ariel (Sibeliuse “Myrsky”), Ema, Kiil ja Teetass (Raveli “L’enfant et les sortilègès”). Dede on esinenud solistina sellistes suurteostes nagu Elgari “The Dream of Gerontius”; Händeli “Messias”, “Judas Maccabeus” ja “La Resurrezione”; Bachi “Magnificat“ ja h-moll missa; Sibeliuse “Kullervo”; Mendelssohni “Lobgesang”; Pergolesi “Stabat Mater”; Rossini “Petite messe solennelle”; Beethoveni 9. sümfoonia; Respighi “Lauda per la nativitá del Signore” jt.
Konkurssidest pääses Tuuri 2018. aastal poolfinaali rahvusvahelisel Wilhelm Stenhammari konkursil Rootsis; 2017. aastal võitis ta esimese koha rahvusvahelisel konkursil “Havets röst” Ahvenamaal ning teenis finalisti koha ja kolm eripreemiat Vello Jürna konkursil Eestis; 2016. aastal võitis ta esimese ja 2014. aastal kolmanda preemia Mart Saare nimelisel lauljate konkursil ning neljanda koha ja Sibeliuse perekonna eripreemia rahvusvahelisel Sibeliuse konkursil aastal 2015. Lisaks eelmainitutele on Dede teinud koostööd selliste orkestritega nagu Liepaja sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, AIMA festivaliorkester, Corelli Barokkorkester, Vanemuise Sümfooniaorkester, Uue Tänava Orkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkester, Pärnu Linnaorkester, Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkester, Sibeliuse Akadeemia Barokkorkester, Deutsch- Skandinavische Jugend-Philharmonie jt. ning dirigentidega nagu Barbara Hannigan, Risto Joost, Peter Spissky, Kaspars Putnins, Kaspar Mänd, Tõnu Kaljuste, Toomas Kapten, Erki Pehk, Hirvo Surva, Anssi Mattila, Andreas Peer Kähler, Markus Lehtinen, Edward Anian Cooper, Jaan Ots, Orhun Orhon, Martin Sildos jt. Jaanuaris 2016 tegi Dede oma debüüdi Berliini Filharmoonias.

Jaanika Rand-Sirp on lõpetanud Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli 1991.a. klaveri erialal (õp. R. Ernstson). Aastast 1991 õppis ta Eesti Muusikaakadeemias prof. Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996 solisti ja kammeransamblistina. Aastal 2002 kaitses Jaanika Rand- Sirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof. Vilma Mallene ja prof. Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand-Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides.
1994 saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil’is. 2003. a omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium. Alates 1996. a töötab Jaanika Rand-Sirp teatris Vanemuine pianist-repetiitorina ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis õppejõu ja kontsertmeistrina.
Jaanika Rand-Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on olnud ansamblipartner mitmetele lauljatele (sh. Svetlana Trifonova, Oliver Kuusik, Märt Jakobson, Taavi Tampuu).
Pidev koostöö seob teda instrumentalistide Riivo Kallasmaa ja Rene Sepalaanega loomingulises koosluses Arcus Venti ning vokaalsolistide Heli Veskuse, Annaliisa Pillaku ja Karmen Puisiga, millest on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad.


Lossimuusika kontserdisari toimub igal pühapäeval septembrist mai lõpuni. 

KADRIORU LOSS on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling

Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
ERSO

Täname:
Tallinna turismiinfokeskus

Rohkem infot:
lossimuusika.ee

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida ning lülitada välja mobiiltelefonid.