Tagasi kalendrisse

Lossimuusika PIDULIK JÕULUOOTUS

Lossimuusika PIDULIK JÕULUOOTUS

Aeg: 08.12.19  18:00–20:00
Asukoht: Kadrioru kunstimuuseum
Hind: 12 / 8 €

Esinevad:
Raivo Tarum (barokktrompet)
Terje Männi (barokkviiul)
Martti Mägi (barokkviiul)
Tõnu Jõesaar (barokktšello)
Uku Joller (bass)
Imbi Tarum (klavessiin)

Kavas:
Bach, Händel, Scarlatti, Stradella, Vivaldi

Imbi Tarum on tuntumaid Eesti klavessiinimängijaid. Lõpetas Eesti Muusikaakadeemia prof. Bruno Luki klaveriklassis (cum laude).

Klavessiini alal on end täiendanud Ton Koopmani, Vaughan Schleppi jpt meistrikursustel. Aastal 2008 täiendas end Amsterdami Kuninglikus Konservatooriumis Bob van Aspereni, Menno van Delfti, Therese de Goede jt juhendusel.

Aastatel 1978—92 oli I. Tarum klavessiinimängija ansamblis Hortus Musicus, esinedes enamikus Euroopa maades, Iisraelis ja USA-s, samuti endise Nõukogude Liidu linnades (Moskva, Leningrad, Kiiev jpt), muuhulgas mainekatel rahvusvahelistel festivalidel (Utrecht, Glasgow, Split, Boston, Helsinki, Kuhmo, Flanders). Alates 1992.a. esineb I.Tarum ansamblis Tallinn Baroque, samuti Tallinna Barokkorkestri, Soome-Eesti Barokkorkestri ja ansambli Corelli Consort koosseisus continuo-mängija ja solistina. Ta on teinud koostööd mitmete teiste orkestrite ja ansamblitega (Concerto Copenhagen, Concerto Palatino, His Majesty’s Sagbutts and Cornetts, Tallinna Filharmoonia Kammerorkester, Sansara jt)

Soolokontsertidega ja orkestrisolistina on I. Tarum esinenud  paljudes Euroopa riikides. Eesti solistide Kaia Urbi, Risto Joosti, Uku Jolleri, Kädy Plaasi, Tõnu Jõesaare jpt kõrval on tema partneriteks olnud Hollandi  bass Harry van der Kamp (kelle kursustel Kuopios oli ka kontsertmeister kahel järjestikusel aastal ), Saksa tšellist  Hans-Rolf Hauck ja plokkflöödimängija Ingrid Paul, Rootsi kontratenor Mikael Bellini, klavessiinimängijad Edward Parmentier (USA), Ives Cuenot (Prantsusmaa) ja Anssi Mattila (Soome), viiuldajad Xiang Gao (USA) ja Lucy van Dael (Holland), laulja Ellen Hargis (USA), flöödimängijad Jaume Cortadellas (Hispaania) ja Jari Puhakka (Soome), viola da gamba mängija Bruno Re (Itaalia), sopran Agnés Alibert (Prantsusmaa), oboemängija Rafael Palacios (Mehhiko)  jpt. Tihe koostöö seob teda ka Läti ja Leedu barokkmuusikute ning -festivalidega.

Alates 1991 õpetab I. Tarum Eesti Muusikaakadeemias klavessiini- ja basso continuo mängu (alates 1996 dotsent). Aastatel 1992–2002 õpetas iga-aastastel suvekursustel Soomes Raudaskyläs ja alates 2000 õpetab iga-aastastel suvekursustel Eestis. I. Tarum on andnud kursusi muusikakõrgkoolides Haagis, Roomas, Madridis, Salzburgis ja Halles.

2008. aasta suvel õpetas ta rahvusvahelistel Nordplus suvekursustel Ventspilsis. Ta on olnud kõikide siiani toimunud Klavessiinipäevade kunstiline juht, samuti on ta Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti esimees.

2007. Tarum on lindistanud hulgaliselt soolo- ja kammermuusikat Eesti Raadiole, salvestanud Eestis, Rootsis, Saksamaal ja Soomes erinevates projektides. 2007. aastal andis ta välja CD „Vertigo“ prantsuse klavessiinimuusikaga.


Lossimuusika kontserdisari toimub igal pühapäeval septembrist mai lõpuni. 

KADRIORU LOSS on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling

Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
ERSO

Täname:
Tallinna turismiinfokeskus

Rohkem infot:
lossimuusika.ee

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida ning lülitada välja mobiiltelefonid.