Tagasi kalendrisse

Lossimuusika jõulukontsert

Lossimuusika jõulukontsert

Aeg: 22.12.19  18:00–20:00
Asukoht: Kadrioru kunstimuuseum
Hind: 12 / 8 €

Tallinna Keelpillikvartett 35

Urmas Vulp – viiul
Olga Voronova – viiul
Toomas Nestor – vioola
Levi-Danel Mägila – tšello
Kaastegev Aare Tammesalu (barokkviiulid) – tšello

 

Kava:
Ludwig van Beethoven. Keelpillikvartett nr 16 F-duur op 135
Franz Schubert. Keelpillikvintett C-duur D.956

Tallinna Keelpillikvartett on üks staažikamaid kammeransambleid ning ühtlasi ainus pidevalt tegutsev keelpillikvartett Eestis. Kvartett asutati 1984. aastal koosseisus Urmas Vulp, Toomas Nestor, Andrus Järvi ja Teet Järvi. Aastate jooksul on liikmete hulgas toimunud mitmeid muutusi, koosseisu on kuulunud tšellist Henry-David Varema, vioolamängijad Viljar Kuusk, Martti Mägi ja Heili Eespere. Praeguses kooseisus musitseerivad koos Urmas Vulp, Olga Voronova, Toomas Nestor ja Levi-Danel Mägila. Tallinna Keelpillikvartett on esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Jaapanis, Kanadas ja Iisraelis ning osalenud mitmetel rahvusvahelistel muusikafestivalidel. Tallinna Keelpillikvarteti ulatuslikku repertuaari kuuluvad teosed nii kammermuusika kullafondist kui ka eesti heliloojatelt. Mitmed autorid on kirjutanud teoseid just Tallinna Keelpillikvartetti silmas pidades. Kvartett on salvestanud mitu CD-plaati ning teinud arvukalt lindistusi Eesti Raadiole ja Eesti Televisioonile. 2003. aastal pälvis Tallinna Keelpillikvartett Heino Elleri nimelise muusikapreemia.


Lossimuusika kontserdisari toimub igal pühapäeval septembrist mai lõpuni. 

KADRIORU LOSS on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling

Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
ERSO

Täname:
Tallinna turismiinfokeskus

Rohkem infot:
lossimuusika.ee

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida ning lülitada välja mobiiltelefonid.