Tagasi kalendrisse

LOSSIMUUSIKA: Keelpillikvartett PREZIOSO

LOSSIMUUSIKA: Keelpillikvartett PREZIOSO

Aeg: 26.01.20  18:00–19:00
Asukoht: Kadrioru kunstimuuseum
Hind: 12 / 8 eurot
Keelpillikvartett PREZIOSO
Mari Poll – viiul
Mari-Katrina Suss – viiul
Helena Altmanis – vioola
Andreas Lend – tšello
Kava:
Wolfgang Amadeus Mozart – Keelpillikvartett G-duur KV 387 Ludwig van Beethoven – Keelillikvartett c-moll op 18
Keelpillikvartett Prezioso tegutseb alates 2006. aastast. Kõik neli muusikut on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, kus kvarteti juhendajaks oli Henry-David Varema. Lisaks kvartetimängule on Hanna-Liis, Mari-Katrina ja Helena ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri liikmed ning Andreas tšellist Rahvusooper Estonias. Kvartett on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel ja pälvinud auhinnalisi kohti, andnud arvukalt kontserte ning osa võtnud festivalidest Eestis, Soomes, Venemaal, Hollandis, Saksamaal ja Türgis. Prezioso on osalenud Petersen Quarteti, Johannes Goritzki, Lydia Mordkovitchi, Lluis Claret, David Takeno, Christoph Poppeni ja Toomas Vavilovi meistrikursustel. Samuti on kollektiiv korduvalt osa võtnud The International Holland Music Sessions Summer Academy kursustest ning olnud kaastegev Paavo Järvi meistriklassides.
Prezioso mängu iseloomustab energilisus, intensiivsus ja nooruslikkus, kuid ka inimlik sügavus ja eetilisus on kvarteti muusikutele väga hingelähedane ja oluline. Prezioso on olnud mitmete eesti heliloojate uudisteoste esmaesitajaks sh Tõnu Kõrvits, Rein Rannap, Timo Steiner, Sven Grünberg, Margo Kõlar, Mirjam Tally, Kristjan Randalu jt. Samuti teinud kontserte ning salvestusi paljude klassikaliste ning pop- ja jazz artistidega (Arbo Valdma, Aldo Meristo, Antti Siirala, Toomas Vavilov, Kristjan Randalu, Iris Vesik, Rein Rannap, Hando Nahkur, Mihkel Poll, Hanna-Liina Võsa, Maarja-Liis Ilus, Ott Lepland, NOËP, Kadri Voorand, Erki Pärnoja, Maria Listra, Kristjan Järvi, Peeter Volkonski, Jaak Sooäär, Ain Agan, Tõnis Mägi, Pille Lill, Andres Mustonen jt.).
2010. aasta sügisel leidis aset kvarteti kontserttuur erinevates Hollandi linnades ning 2015. aasta jaanuaris toimusid edukad kontserdid Saksamaal koos pianist Hando Nahkuriga. 2013. aasta kevadel toodi koos Hanna-Liina Võsa ja Kristjan Randaluga KUMU auditooriumis lavale muusikaline monolavastus „Viimane monogaamlane ”. 2014–2015 hooajal anti Keila-Joa lossis toimunud sarja „Aastaaegade kammergurmee” jooksul 18 kontserti. Samuti on osaletud Rein Rannapi, Sven Grünbergi ja Voldemar Kuslapi juubelikontsertidel. Lisaks on kollektiiv esinenud Münchenis, Ulmis, Peterburis, Moskvas ja Bodrumis.
2016. aastal tähistas kvartett kümne tegevusaasta täitumist EIL poolt korraldatud piduliku kontserdiga Mustpeade majas. Olulisel kohal on ka projekti KAHEKSA raames antud kontserdid ning projektis osalemise tulemusel 2017. aastal ilmunud heliplaat, millel kõlavad kaheksa eesti helilooja teosed kitarrile ja keelpillikvartetile. Samuti osales kvartett 2017. aasta kevadel Tallinn Music Week suurejoonelisel avakontserdil koos dirigent Kristjan Järvi ja ansambliga.

Piletid 12 € / 8 € Piletilevi müügipunktides ja muuseumi kassas


Lossimuusika kontserdisari toimub igal pühapäeval septembrist mai lõpuni. 

KADRIORU LOSS on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling

Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
ERSO

Täname:
Tallinna turismiinfokeskus

Rohkem infot:
lossimuusika.ee

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida ning lülitada välja mobiiltelefonid.