Ühekordsed muuseumitunnid – lasteaed ja põhikooli I aste

Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioonis

Aastaringsed

SUURSUGUNE SUGUPUU

Sobib hästi esmatutvuseks Kadrioru kunstimuuseumiga

Kadrioru lossi avastades võib pea igal sammul kohtuda suurte juhtidega. Valitsejate dünastiaid uurides saadakse teada kuidas tõusti troonile ja miks on nimede taga numbrid. Lisaks lossi tekkeloole hargneb lahti suur ja tähtis sugupuu. Kunagiste elanikega seotud kunstiteosed kutsuvad ennast lähemalt uurima ja lugusid kuulama. Muuseumitunnis on tähtis osa metoodilistel mängudel, mis aitavad mõista vanu käitumisreegleid, valitsejate omavahelisi suhteid ja juhi olulist rolli. Tunni lõpus teeme algust enda sugupuu joonistamisega.

Muuseumitunnis lõimuvad koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava valdkondade „Mina ja keskkond” ning „Kunst” eesmärgid ja sisu ning põhikooli I astme inimese-, kunstiõpetuse ja eesti keele õpiväljundid.

Õpilane

  • teab, kes on lossi rajaja ja oskab kirjeldada lossi kui elukeskkonda;
  • oskab võrrelda käitumisreegleid vanasti ja tänapäeval;
  • mõistab, et inimeste kombed ja vajadused on aja jooksul muutunud;
  • jutustab pildi, nähtu ja oma kogemuse alusel;
  • oskab nimetada perekonnas olevaid sugulussuhteid.

KEERUKUJU

Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsiooni skulptuuridega tutvumine

Keerukuju tunni eesmärk on rollimängude ja liikumismeetodite abil tutvustada lastele Kadrioru kunstimuuseumis eksponeeritud skulptuure, uurides, kuidas ja millistest materjalidest need on tehtud, mis võiks olla kujude sees ja miks mõni teos on pandud postamendi otsa. Lastele tutvustatakse ilujumalannat Venust, end veepeeglist imetlevat Narkissost, kuldpasunaid puhuvaid ingleid, värvilisi pisiskulptuure ja pronksist Peeter I büsti. Muuseumis kujud ennast ei keeruta, aga lapsed saavad kujudele tiiru peale teha küll. Koos mängitakse uutmoodi „Keerukuju”, kus loosi teel muudetakse end erinevateks kujudeks. Mängu tulevad vallatu ahvipärdik, odakandja, hiiliv panter või hoopis keegi muu.

Muuseumitunnis lõimuvad kunsti- ja inimeseõpetuse õpiväljundid.

Õpilane

  • tunneb rõõmu mängulisest tegevusest rollimängude abil;
  • tutvub muuseumi püsiekspositsioonis olevate kujudega;
  • teab, kuidas skulptuure tehakse;
  • uurib kujude materjalikasutust;
  • katsetab improviseerimist, liikumist, dünaamikat ja tunnetab oma keha.

NAERATA OMETI!

Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioonis

Lossis leidub sadu naeratusi, mis on malbed, viisakad, kerged või kaunid, kuid ühelgi maalil pole näha säravaid hambaid. Miks on kaunite vürstinnade naeratused peidetud ja keisril varjatud muie? Räägime, kuidas hoolitseti vanasti oma hammaste tervise eest ja võrdleme seda tänapäeva laste teadmistega suuhügieenist.

Muuseumitund on valminud koostöös Suukooliga. Muuseumitunnis lõimuvad kunsti- ja loodusõpetuse õpiväljundid.

Õpilane

  • tutvub muuseumi püsiekspositsioonis olevate maalidega;
  • võrdleb inimese elu- ja hügieeniharjumusi vanasti ja tänapäeval;
  • väärtustab tervislikku eluviisi, tervislikku toitumist ja puhtust;
  • teab, kuidas hoida oma tervist, silmi ja hambaid;
  • väärtustab inimest ja tema vajadusi ning tervist.

KUNST LÄBI MEELTE

Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioonis Madalmaade kunsti tutvustav tund

Kui tavaliselt kunstimuuseumis kasutame kõige enam nägemismeelt, siis selles tunnis saavad rakendust kõik viis meelt. Tunni eesmärk on kogeda kunsti läbi erinevate meelte ja teha tutvust 17. sajandi Madalmaade kunstiga. Helid, lõhnad, maitsed ja kombitavad asjad aitavad meie kujutlusvõime hästi tööle panna. Kunstiteoste vaatamisel on abiks lõhnad, mida maalimaastikel leida ja maalil olevad esemed, mida saame oma käega puudutada. Tajume, kuidas muusika meeleolu muudab ja mida tähendab hea kunsti maitse. Muuseumitunnis lõimuvad koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava valdkondade „Mina ja keskkond”, „Keel ja kõne” ning „Kunst” eesmärgid ja põhikooli I astme matemaatika, eesti keele, kunsti- ja loodusõpetuse õpiväljundid.

Õpilane

  • tajub ümbritsevat erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades, maitstes, kompides ja kuulates helisid;
  • nimetab kõik meeleelundid;
  • seostab etteantud helisid, asju ja lõhnu kunstiteostega;
  • teadvustab oma emotsioone;
  • suudab oma emotsioone kirjeldada ja kujutada.

MUUSEUMIJOOGA

Jooga muuseumis võib esialgu kõlada pööraselt, aga tegelikult leiab mitu tasakaalukat punkti, kuidas jooga ja muuseum omavahel ühe terviku moodustavad. Muuseumijooga eesmärk on kunsti keskel leida hetk iseendale, keskenduda kunstiteostele ja vaadata maailma kõige ilusama teose sisse. Lossi kaunis keskkond ja loomulik valgus soodustavad positiivse energia tekkimist. Väljavalitud maale vaadates leitakse üles loomad ja linnud, keda joogaharjutusi tehes jäljendatakse. Rühmatööna saab üksteist aidata ja kogeda teineteise turvalist toetust. See kogemus kasvatab lapse usaldust nii iseenda kui ka teiste suhtes. Räägitakse värvustest maalidel, meie sees ja meie ümber. Muuseumitundi tulles on soovitav panna selga mugavad ja liikumisvabadust toetavad riided. Kaasa võtta vahetusjalanõud.

Muuseumitunnis lõimuvad kunstiõpetuse ja kehalise kasvatuse õpiväjundid.

Õpilane

  • tunneb püsiekspositsioonis olevaid looma- ja linnuteemalisi maale;
  • oskab nimetada põhi- ja sekundaarvärve;
  • pakub joogaharjutusi tehes loovaid ja isikupäraseid lahendusi;
  • tunneb mängulisest liikumisest rõõmu, tajub oma keha;
  • usaldab ja toetab rühma- ja klassikaaslasi;
  • saab juurde enesekindlust ja julgust.

 LINNUKE KIRJAS

Linnalapsed on jäänud loodusest kaugele. Igapäevane kiirustamine ja olmemüra ei lase lastel märgata enda ümber olevaid looduslikke helisid ja leida linnapildis elavaid tiivulisi sulelisi. Muuseumitunni eesmärk ongi õppida tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide mitmekesisust. Otsides kunstiteostel olevaid linde, suunatakse laste tähelepanu lindude välistunnustele ja elupaikadele. Tunni käigus saadakse teada, kui palju erinevaid linde looduses leidub ning kuidas kunstnikud on neid kujutanud. Muuseumitund võtab aja maha ja laseb lastel kuulata ka linnulaulu. Lindude laulud on väga erinevad, koos proovitakse linnulaule sõnadesse panna ja moodustada lindude ühiskoor. Eestis on hästi tuntud linnulaulud, kus matkitakse lindude häälitsusi. Sel juhul on täpsest kõlast olulisem nutikus ja huumorimeel loodushäälte kõla ja sisu edasiandmisel. Kui lastega parki või metsa jalutama ei jõua, siis kunstimuuseumi tunnis saab linnukese kirja.

Muuseumitunnis lõimuvad kunsti-, muusika- ja loodusõpetuse õpiväljundid.

Õpilane

  • leiab kunstiteostel kujutatud lindude kõige iseloomulikumad jooned;
  • nimetab lindude välistunnuseid;
  • paneb tähele kasutatud värvusi ja materjali;
  • tunneb ära erinevate lindude laule;
  • osaleb muusikalises tegevuses: heli kuulamine, laulmine ja liikumine;
  • teeb järele linnulaulu meloodiat ja kõla, andes sõnade ja intonatsiooniga edasi linnulaulu häälitsusi;
  • mõistab sõnu: helilooja, koor, koorijuht, meloodia, tempo, vaikselt, valjult.

PARGI KEEL

Muuseumitund toimub kevad ja sügishooajal õues.

Koos barokse suvelossiga kavandati Kadriorgu ligikaudu 300 aastat tagasi uhke, paljude purskkaevude ja rohkete skulptuuridega park. Muuseumitunni eesmärk on õpetada lapsi selle näitel tundma prantsuse pargi „keelt” ja elemente. Vanu plaane uurides saadakse teada, milline see välja pidi nägema.

Muuseumitunnis lõimuvad koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava matemaatika-, liikumis-, ja kunstivaldkonna eesmärgid ning põhikooli I astme kunstiõpetuse ja matemaatika õpiväljundid.

Õpilane

  • eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid ja nende põhilisi elemente;
  • mõistab sõna „sümmeetria” tähendust;
  • arendab tähelepanu, otsides pargist mustreid ja joonistades neid üles;
  • teab looduspargi ja inimese loodud pargi mõistete vahet;
  • saab aru Kadrioru pargi plaanist ja leiab üles tähtsamad objektid.

AHJU SÜDA

Kadrioru lossis seisavad suured ahjud jalgadel ja kaminad on kenasti puhtad. Uhketest kaminatest on näha, et seal enam tuld ei tehta. Ahjud on kunstimuuseumis nagu kunstiteosed, igal kahlil asub killuke imelisest sinivalgest maailmast. Muuseumitunnis räägitakse, millest ahjud on ehitatud, mis on ahjukahhel ja kuidas on ahjudele pildid sündinud. Muuseumitunni lõpus saavad lastest kahlimaalijad ning grupitööna sünnib suur ahi-kunstiteos.

Märksõnad: lossi ajalugu, ahjudel olevad maalingud, mustrid ja motiivid, materjalid