Kadrioru kunstimuuseum tähistab 25. sünnipäeva rahvusvaheliste näitustega, lapsed saavad aga juubeliaastal tegevustoa ja audiogiidi
Kuigi Kadrioru kunstimuuseumi asutamiskuupäevaks on 22. juuli, algab suurejooneline juubeliaasta programm juba varakevadel ning kestab kuni aasta lõpuni, pakkudes rõõmu ja elamusi igas vanuses külastajale.
Eesti Kunstimuuseumi koosseisu kuuluv varasemale väliskunstile pühendunud Kadrioru kunstimuuseum on ainus omataoline Eestis. Muuseumi eesmärgiks on uurida ja tutvustada Euroopa ja Vene kunsti kogusid Eestis ning siduda muuseumi kogudesse ajalookeeriste tahtel sattunud erinevate perioodide ja koolkondade üksikud näited laiema kontekstiga. „Kadrioru kunstimuuseum on paigaks, kus kohalik publik saab luua esmase kontakti vanade meistrite kunstiga ning omandada teadmisi, oskusi nende teoste vaatamiseks ja mõistmiseks. Samas pakub muuseum (äratundmis)rõõmu ka arvukatele väliskülalistele, keda paelub ehk eelkõige selle asukoht – põneva ajaloo ja kauni arhitektuuriga Kadrioru loss. 25aastane Kadrioru kunstimuuseum on täies elujõus ja ootab rõõmsalt arvukaid külalisi hoolikalt ja rikkalikult kaetud kunstipidulauda!“ ütles Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre.
Juubeliaasta avab märtsi lõpus rahvusvaheline suurnäitus „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“ (29.03–06.07.2025), mis on 25aastaseks saanud muuseumi kingitus kõikidele kunstisõpradele. Muuseumi kogusse kuuluva Strozzi teose „Kontsert“ uurimine viis olulise Itaalia varabaroki meistri uurimusliku ülevaatenäituseni, kuhu on teoseid laenanud kolmkümmend kollektsiooni kuuest riigist. Eesti publik saab imetleda tuntud suurmeistri tähtteoseid, samuti tema seni avalikult eksponeerimata loomingut. Näituse lõpunädal toimub laulu- ja tantsupeo tähe all ning muuseum on näituse viimastel päevadel avatud seetõttu ka tavapärasest kauem.
Kadrioru kunstimuuseumi oluliseks prioriteediks on ligipääsetavus, mida juba aitavad tagada uus lift ja kaldteed, kirjeldustõlked ja audiogiidid ning skulptuurikogu avahoidla. Juubeliaastal suunab muuseum aga erilise tähelepanu lastega peredele. Muuseumi peakorrusel avatakse vahva tegevustuba, kus saab mängida, meisterdada, mõistatusi lahendada ja kunstiraamatuid lugeda. Tuba ja ekspositsiooni tegevuspunkte kujundab teatrikunstnik Mae Kivilo. Põnevale avastusreisile kunsti ja ajaloo maailma kutsub lapsi ja lapsemeelseid kirjanik Eia Uusi koostatud teatraalne audiogiid.
Lastele ja peredele suunatud uusi mänge ja tegevusi esitleb muuseum lastekaitsepäeval, 1. juunil, kui kõik alla 18aastased saavad külastada muuseumi tasuta.
Suurele sünnipäevapeole ootab muuseum kõiki just 22. juulil, päeval, mil 25 aastat tagasi avati lossis Kadrioru kunstimuuseum ja 307 aastat tagasi pandi alus lossi- ja pargiansamblile. Sel päeval ootab lastega peresid põnev Lossiaiamängude programm, mis toimub kõikide Kadrioru pargis asuvate muuseumide koostöös. Õhtul aga tähistatakse Kadrioru kunstimuuseumi ja Kadrioru pargi Lilleaia 25. sünnipäeva suurejoonelise etendusega „Elu elemendid“ (lavastaja Ingmar Jõela, solistid Maria Listra, Heldur Harry Põlda jt, orkester ME107, dirigent Andrus Kallastu). Etendus toimub kahel õhtul, 22. ja 23. juulil.
Sügisel teeb muuseum tagasivaate oma 25aastasele teekonnale. Tänu ja sügava austusega kutsutakse esinema muuseumi endisi ja praeguseid kolleege ning koostööpartnereid, kes on andnud suure panuse muuseumi kui kunsti uuriva ja publikule vahendava ning rahvusvaheliselt tunnustatud institutsiooni kujunemisesse.
Juubeliaasta lõpetab vaatemänguline näitus „Naudingute aed“, mis tutvustab lillede ja aedade kujutamist Madalmaade kunstis 16.–17. sajandil, aga käsitleb ka selle aja loodusteaduste edulugusid, müüte ja tohutut uudishimu kõige kauni, veidra ja haruldase vastu. The Phoebus Foundationi koostatud näituse kujundajaks on tuntud Belgia moekunstnik Walter Van Beirendonck.
Muuseumi 25 tegevusaasta olulisemad arengusuunad
Tänu kuraatorite sisukale teadustööle ja aktiivsele koostööle mitmete välisriikide muuseumide, uurimiskeskuste ja erialaorganisatsioonidega on Kadrioru kunstimuuseumist saanud usaldusväärne partner oluliste rahvusvaheliste näituseprojektide teostamisel. Esimene välisnäitus ja publikumagnet oli „Albrecht Dürer. Graafika Bremeni Kunstihoonest“ (10.04.‒09.05.2004), mida külastas tuhandeid inimesi. Suurmeistrite monograafilised näitused on ka edaspidi olnud kõige kõrgema külastatavusega, näiteks „Aivazovski. Ideaali otsinguil“, mida käis vaatamas üle 60 000 kunstisõbra. Suurnimedega sama oluline on aga muuseumi panus kunstiteaduse arengusse. Seda suunda tähistab 2005. aasta näitus „Meistriteoste lummus. Koopia Eestis 19. sajandil“, mis valmis Eesti Teadusfondi toetatud uurimisprojekti tulemusena. Kunstiteaduse arengu suunal oli märgilise tähendusega ka rahvusvaheline teadusprojekt „Bosch ja Bruegel. Ühe maali neli jälge“ 2011. aastal.