Laupäeval, 11. aprillil tähistatakse rahvusvahelist aeglase vaatamise päeva (Slow Art Day). Sel päeval toimuvad Kadrioru kunstimuuseumis aeglase vaatamise tuurid ning Kumu kunstimuuseumis, Niguliste muuseumis ja Adamson-Ericu muuseumis on külastajatel võimalik näitustega tutvuda töölehe „Aeglustusrada“ abil.

Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakond tähistab oma 50. tegevusaastat kolmiknäitusega „Restauraatorist konservaatoriks“. 10. aprillist on avatud näitused nii Niguliste muuseumis, kus keskendutakse keskaegse ja kaasaegse kunsti restaureerimisele, kui ka Kadrioru kunstimuuseumis, mille väljapanek heidab pilgu maalikonservaatorite maailma. Juba 6. märtsist avatud Adamson-Ericu muuseumi näituse keskmes on õrnal ja hapral paberil kunstiteosed.

Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum nõukogu otsustas konsensuslikult Sirje Helme jätkamise SA Eesti Kunstimuuseum juhatuse liikmena veel kaheks aastaks, mis oli kandidaadi enda lepingu kestuse soov.

Tänavu veebruaris osalesid kahe nädala jooksul Kadrioru kunstimuuseumi partnerkooli Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 10. ja 11. klasside õpilased muuseumis toimunud töötubades, mis keskendusid kunstile ja selle väljendumisele meie igapäevaelus. Loomingulisi töötubasid juhendas Saksamaalt Paderbornist pärit praktikant Daria Fomina.

Käesolev Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste number 15 [20] 2025 on vabanumber, kuhu on koondatud valik Eesti Kunstimuuseumi kogudega ning muuseumi-, konserveerimis- ja kunstiajalooga seotud artikleid.

Kadrioru kunstimuuseumis on 28. veebruarist avatud Soome üht rikkalikumat ja mitmekülgsemat kunstikogu tutvustav suurnäitus „Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu“. Näitusel on väljas Serlachiuse kogust enam kui 70 kunstiteost. Suurnäitusel on eksponeeritud teosed Soome kunsti läbi aegade säravamatelt tähtedelt nagu Akseli Gallen-Kallela, Helene Schjerfbeck ja Hugo Simberg.

Täna hommikul lahkus meie hulgast kunstiajaloolane, -kriitik ja õppejõud Heie Marie Treier. Paljudele Eesti Kunstimuuseumi inimestele oli ta mõttekaaslane ja koostööpartner, kellega koos töötati näituste, publikatsioonide ja kunstiajalooliste uurimuste kallal.

Veel vaid nädala lõpuni saab näha publikult erakordselt sooja vastuvõtu saanud Kadrioru kunstimuuseumi näitust „Naudingute aed. Õitsev 17. sajand“, mida tänaseks on külastanud juba ligi 45 000 kunstisõpra.

Eesti Kunstimuuseum korraldas uudiskirjaga liitumise kampaania, mis kestis kuni 31. detsembrini 2025. Uudiskirjaga liitunute vahel loositi välja 10 Eesti Kunstimuuseumi aastakaarti. Eesti Kunstimuuseumi aastakaardi võitsid Maris, Kazimir, Kara, Kaarel, Helen, Liisa Johanna, Riina Irina, Katarina, Riina ja Ulli.

Möödunud 2025. aastal külastas Eesti Kunstimuuseumi filiaale, näitusi ja publikuprogramme 388 600 kunstisõpra. Aastaga tegi Eesti Kunstimuuseumi külastatavus märgatava tõusu. Kui 2023. ja 2024. aastal leidsid kunstihuvilised tee meie muuseumidesse 350 000 korral, siis mullu oli külastajaid 38 600 võrra rohkem.