Otsing

Avaldatud 25.08.2025 | 10.09

Rahvusvaheline suurnäitus „Naudingute aed“ avab Kadrioru kunstimuuseumis lillede tähendust ja mõjujõudu

""
Jan Brueghel I (1568–1625). Lilledega vaas, alpikann ja kalliskivid. 1605–1607. Õli. © The Phoebus Foundation, Antwerpen

30. augustil Kadrioru kunstimuuseumis avanev rahvusvaheline suurnäitus “Naudingute aed. Õitsev 17. sajand” toob The Phoebus Foundationi kogudest vaatajani rikkaliku ülevaate lillede kujutamisest Madalmaade kunstis. Teiste hulgas on näitusel esindatud Flaami ja Hollandi hiilgavate maalikunstnike Jan Brueghel I, Clara Peetersi, Anna Maria Janssensi, Jan Davidsz. De Heemi ja David Teniers II loodud lillebukettide galerii.

Näitus tutvustab ajastut, mil lillede kujutamine kunstis tähendas palju enamat kui lihtsalt ruumide ehtimist kaunite õitega. 16. ja 17. sajandi Madalmaades mängisid lilled olulist rolli kõikides kunstižanrites suurtest altarimaalidest intiimsete portreeminiatuurideni. Rikkalikke lillemaalide taga peitub maadeavastuste, rahvusvahelise kaubanduse, võimuvõitluse, eetiliste valikute ja religioossete tõekspidamiste maailm.

„Kunagi olin arvamusel, et lillemaal on ettearvatav žanr, dekoratiivne, kuid igav. Kuni ma lähemalt süvenesin. Äkitselt hakkasid need kimbud rokkima: nad räägivad lugusid uurimistööst ja eksperimentidest, staatusest ja ihast, kasumist ja kahjumist. Veelgi enam: nad peegeldavad meid. Nagu need lilled, oleme meiegi edevad, haprad ja surelikud. Enne kui arugi saame, oleme ka meie kadunud,“ ütles näituse kuraator Katharina Van Cauteren The Phoebus Foundationist.

Näitus on ka The Phoebus Foundationi konserveerimisstuudios tehtud aastatepikkuse tehnilise ja kunstiajaloolise uurimistöö tulemus. Seda projekti juhtis stuudio juhataja Sven Van Dorst. „Skaneeringutest selgus, et Daniël Seghers alustas oma lillekimpude loomist peaaegu abstraktsete värviliste sibulatega, muutes need kiht kihi haaval roosideks ja liiliateks. Tehniline analüüs võimaldas meil sõna otseses mõttes piiluda üle maalikunstniku õla. See viis üllatavate leidudeni: surnud lapse portree all leidsime terve peidetud lillekimbu ja teisel vaikelul olid värvi sisse pressitud ehtsa liblika tiivad,“ sõnas Sven Van Dorst.

Antwerpeni kunstifond The Phoebus Foundation esitleb meistriteoseid, mis viivad tagasi aega, mil lilled esindasid luksust, iha ja edevust. Kogemust täiendab moelooja Walter Van Beirendoncki vaatemänguline näitusekujundus, mis pakub julget ja kaasaegset vaadet 17. sajandile. Kaasaegse vaate lillede ilu igavesele teemale lisavad ka nüüdisaja moekunstnike teosed. Näitusel on esindatud sellised meistrid ja moemajad nagu Richard Quinn, Rei Kawakubo ja COMME des GARÇONS, Dries Van Noten ja Walter Van Beirendonck. „Loomad, taimed ja lilled on mind alati lummanud,“ selgitas Walter Van Beirendonck. „Kui mind nende maalidega töötama kutsuti, nõustusin kohe. Vanade meistrite teoste ja nüüdisaja moe kõrvutamine võib näida vastuoluline, kuid kokkuvõttes koorub sellest välja ilu.“

Eesti Kunstimuuseumi koostöö The Phoebus Foundationiga algas 2021. aastal, mil selle rikkalikest kogudest oli koostatud Kadrioru kunstimuuseumi näitus „Memlingist Rubensini“, mis oli ühtlasi ka selle fondi esimene näitus väljaspool Belgiat. „Praeguseks korraldab The Phoebus Foundation näitusi mitmetes Euroopa ja Ameerika riikides, ka käesolevat näitust ootab ees rahvusvaheline turnee, kuid selle esimeseks esitluskohaks on valitud Eesti Kunstimuuseumi Kadrioru kunstimuuseum, tähistades kahe institutsiooni head koostööd ja olles ka omamoodi kingituseks Kadrioru kunstimuuseumi 25. aastapäevaks,“ sõnas Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre.

Näitust saadab põhjalik ja rikkalikult illustreeritud raamat „Forewer Flowers. Mastery and Meaning of Flower Paintings in the Low Countries (1600–1700)“, mille autoriks on maalikonservaator ja kunstiajaloolane Sven Van Dorst.

Muuseumis kohapeal aitab külastajatel lillemaalide ja nende loojate lugudest teada saada audiogiid, mis on kättesaadav eesti, inglise ja hollandi keeles.

Näituse avamise puhul toimub 30. augustil tuuride ja töötubadega publikupäev. Mitmekesise publikuprogrammiga saab tutvuda muuseumi kodulehel.

Näitus toimub koostöös The Phoebus Foundation SON-iga (Antwerpen, Belgia).

Ligi 300 eksponaadiga näitus „Naudingute aed. Õitsev 17. sajand“ on Kadrioru kunstimuuseumis avatud  25. jaanaurini 2026.

Kuraator: Katharina Van Cauteren (The Phoebus Foundation)
Kujundaja: Walter Van Beirendonck (Belgia)
Graafiline disain: Paul Boudens (Belgia), Ott Metusala (Eesti)
Teaduslik nõustaja: Sven Van Dorst (The Phoebus Foundation)
Koordinaatorid: Aleksandra Murre (Eesti Kunstimuuseum), Jasper Joris (The Phoebus Foundation)