Hispaania rütmid 13.04.2024 – 25.08.2024

Muuseumitunnis rändame 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Hispaaniasse ning uurime maalide põhjal, mille autorite seas on näiteks Pablo Picasso, Joaquín Sorolla ja Isidre Nonell, kompositsioonireegleid, põhivärve, teise astme värve ning Hispaania kultuurinähtusi.

Õpime, kuidas aru saada, mis on ühel maalil kõige tähtsam, ning kirjeldame kunstiteoste mustreid ja rütmi. Otsime maalidelt erinevaid värvitoone ja nuputame, millised maalid võiksid olla soojad või külmad. Kuulame, millises rütmis kõlab hispaania keel, õpime tuntud lastelaulu viisil selgeks hispaaniakeelse tervituse ja hüvastijätu ning proovime järele, millises taktis tantsitakse flamenkot.

Muuseumitunni lõpus valmib Hispaania muusika rütmis ühise kompositsioonina õlipastellidega kujundatud kätemaastik.

Tund sobib lasteaiale ja 1.–4. klassi õpilastele.

Märksõnad: kompositsioon, rütm, muster, värvusõpetus, hispaania keel, hispaania kultuur

Muuseumitund lõimib kunstiõpetust ja muusikaõpetust.

Galerii

1 / 11

1 / 11

Tunni läbimisel õpilane:

• kirjeldab kunstiteose pea- ja kõrvalelemente, nende ruumilist paiknemist ja suurusvahekordi;
• nimetab kunstiteosel rütmiliselt korduvaid motiive;
• teab, millised on põhivärvid ja teise astme värvid ning eristab sooje ja külmi toone;
• oskab hispaania keeles tervitada ning hüvasti jätta;
• loetleb mõningaid Hispaania kultuurinähtusi ja on tuttav hispaaniakeelse muusikaga.

Muuseumitund arendab põhikooli riikliku õppekavaga ette nähtud üldpädevusi, toetades suutlikkust:

• tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimeste, ühiskonna, looduse ning oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga;
• väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt;
• austada erinevate keskkondade reegleid, ühiskondlikku mitmekesisust ja rahvuste omapära;
• kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades ning seostada omandatud teadmisi varem õpituga;
• väljendada ennast selgelt ja asjakohaselt nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid, ning esitada ja põhjendada oma seisukohti.

Muuseumitund kestab 90 minutit.
Tundi saab tellida eesti ja vene keeles.

Eel- ja järeltegevused

Enne muuseumitundi

• Vaadelge koos rühma või klassiga Eesti Kunstimuuseumi digikogust erinevaid maale. Millele jäävad silmad maali vaadates esimesena peatuma? Miks?
• Pange rühma- või klassiruumis või õues tähele erinevaid rütme ja mustreid – näiteks kella tiksumine, sammude kaja, ülekäiguradade triibud.
• Arutage rühmas või klassis, mida Hispaania kohta teate. Kus see asub, milline on sealne ilm, mida seal süüakse, mis keelt seal räägitakse, mida hispaanlastele teha meeldib?

Pärast muuseumitundi

• Joonistage rühmas või klassis pilt teemal „Kõige tähtsam!“ Valige pildi „peategelasele“ pilkupüüdev asukoht, suurus ja värv. Kujundage taustale „kõrvaltegelastest“ muster.
• Jagage kaaslastele, mida huvitavat näitusel käies õppisite. Kasutage selleks laulu, tantsu ja kehakeelt!
• Mängige põhivärvide ja teise astme värvide kinnistamiseks lõbusat liikumismängu!
  Kinnitage kleeplindiga igale lapsele rinda üks väike värvipaber (punane, kollane, sinine). Seiske ringis. Mängujuht nimetab erinevaid värvusi ja lapsed moodustavad ringi sees paare või rühmi vastavalt sellele, millistest põhivärvidest nimetatud värvuse saab kokku segada. Näiteks: roheline – iga „kollane laps“ peab leidma paariliseks „sinise lapse“; oranž – „kollased“ peavad leidma paariliseks „punased“; pruun – punane+roheline ehk punane+sinine+kollane.