Kirjutatud ja maalitud aiad. Vestlevad kirjanik Jan Kaus ja kunstiajaloolane Kerttu Männiste
„Kirjandus on omamoodi vaheala, kus saavad kokku keelelise kommunikatsiooni reeglid ning kõneaktide vaba voha. Kirjandust võib võrrelda aiaga ‒ maastikuga, milles peab olema võrdselt tajuda nii ühiskonna hoolitsevat kätt kui ka looduse saladuslikku jõudu. Mõjuv aed on ühtaegu korrastatud ja liigirikas ‒ sama lugu on mõjuva kirjandusteosega. Sestap pole imestada, et aiad on nõnda paljusid kirjanikke enda poole tõmmanud ning mõnegi olulise kirjandusteose rajad viivad lugejaid aedadesse või parkidesse,“ selgitab kirjasõna ja aedade suhteid ja seoseid kirjanik Jan Kaus.
„Kunstnikke on läbi sajandite paelunud aia sakraalne sümboolika: aiad kui kõige olulisema, Eedeni aia maapealsed peegeldused, korrastatud ja harmoonilised ideaalkeskkonnad, vastukaaluks kirgedest mõjutatud inimelu kaootilisusele. Suhtumine aedadesse ja neis leiduvatesse taimedesse on väga hästi jälgitavad ka kunstiteoste kaudu, mis peegeldavad oma ajastu vaimulaadi,“ lisab kunstiloolise mõõtme Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Kerttu Männiste.
Jan Kausi ja Kerttu Männiste kirjanduslike ja pildiliste näidetega rikastatud vestlusele järgneb lühituur näitusel „Naudingute aed. Õitsev 17. sajand“, kus keskendutakse just aedasid kujutavatele kunstiteostele.
Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.
