Maerten de Vos(1531/32–1603) – pilk Antwerpeni ajaloomaalijale läbi arhiivi prisma 03.12.2025 | 18.00

Maerten de Vos (1531/32–1603) – Antwerpeni ajaloomaalija ja leiutaja perekond, töökoda ja sotsiaalne võrgustik vaadatuna läbi arhiivi prisma. Natasja Peetersi loeng.
Loengus heidetakse arhiiviallikate valguses uus pilk Antwerpeni ajaloomaalija Maerten de Vosi karjäärile. Fookuses ei ole mitte de Vosi kunsti stiili ega ikonograafia küsimused, vaid Maerten de Vos kui oluline tegelane Antwerpeni kunstielu institutsioonilises, professionaalses ja sotsiaalses kontekstis.

Dokumendid toovad esile de Vosi kui maalikunstniku, intellektuaali, gildi ametniku ja moraalse tunnistaja – mitmekülgses rollis, mis asetab ta kunstiloome, kodanikuõiguste ja ametialase vastutuse ristumiskohta.
Dokumendid annavad teavet ka de Vosi sidemete kohta silmapaistvate kaasaegsete kunstnikega: maalikunstnike Raphael Coxcie, de Rijckerede ja Franckenitega ning trükikunsti valdkonna meistritega, nagu graveerijate perekonna Sadeleride ja Philip Gallega. Samuti leiab sealt infot de Vosi suguvõsa kohta, kus perekondlikud, professionaalsed, kunstilised, ärilised suhted olid omavahel tihedalt põimunud. Ühtlasi osutavad need ka tema õpipoiste, näiteks David Remeeuwsi seotusele nende võrgustikega. Ja veel, dokumendid annavad tunnistust ka mitme de Vosi suguvõsa ettevõtliku naisliikme erinevatest kunstilistest ja ärilistest panustest.
Arhiiviallikatest avanev pilk Maerten de Vosile ei näita teda mitte kui üksildast meistrit, vaid kui kunstilise legitiimsuse vahendajat, kelle sotsiaalne kapital ja administratiivne tegevus kujundasid 16. sajandi teisel poolel Antwerpeni kunstielu samavõrd kui tema kunstiline visioon.

Natasja Peetersil (1969) on doktorikraad kunstiajaloos ja bakalaureusekraad ajaloos. Tema väitekiri (2000) käsitles 16. sajandi lõpu Antwerpeni ajaloomaalijate Frans ja Ambrosius Franckeni loomingut.
2000–2003 tegi ta Hollandi Teadusfondi (NOW) toel järeldoktori Groningeni ülikoolis, uurides teemat „Maalikunst Antwerpenis enne ikonoklasmi (u 1480–1566), sotsiaalmajanduslik lähenemine“. 2004. aastal kureeris ta prestiižse näituse „De uitvinding van het landschap. Het Vlaamse landschap van Patinir tot Rubens, 1520–1700“ (Maastiku leiutamine. Flaami maastik Patinirist Rubensini, 1570–1700) Antwerpeni Kuninglikus Kunstimuuseumis koostöös Viini Kunstiajaloomuuseumi ja Esseni Villa Hügeliga. Aastatel 2004–2006 oli ta teadur projektis „Rubensi rühma teaduslik uurimine“ Brüsselis Belgia Kuninglikus Kunstimuuseumis (RMFAB), mille tulemusena avati 2008. aastal samas muuseumis näitus „Rubens. Een genie aan het werk“ (Rubens. Geenius töös).
2013. aastal avaldas Belgia Kuninglik Akadeemia tema monograafia 16. sajandi Antwerpeni religioossete ja ajalooliste piltide maalija Frans Francken vanema kohta, mis põhineb tema doktoritööl. Ettevalmistamisel on monograafia eelmainitu vennast Ambrosius Franckenist. Peeters on aastate jooksul kirjutanud ja toimetanud palju raamatuid ning ajaloo- ja kunstiajalooalaseid teadusartikleid. Tema uurimistöö keskmes on arhiiviallikate kasutamine kunstiajaloo uurimisel, Püha Luuka gild ja maalikunstniku elukutse 16. sajandi Lõuna-Madalmaades sotsiaalsest ja majanduslikust vaatepunktist.
Ta on õpetanud mitmeid kunstiajaloo kursusi ja seminare Groningeni Riiklikus Ülikoolis (Holland) ja Brüsseli Vabaülikoolis (Belgia).
2006. aastal sai Natasja Peetersist Brüsseli Kuningliku Sõjamuuseumi kunstikogu kuraator. Alates 2017. aastast on ta samas (ümber nimetatud Sõjapärandi Instituudiks) kogude direktor.
Alates 2025. aastast on Natasja Peeters Belgia Kuningliku Arheoloogiaakadeemia president.

Loeng toimub Kadrioru kunstimuuseumi rahvusvahelise uurimis- ja näituseprojekti “Maerten de Vos: universaalne pildimootor” ettevalmistamise raames ja Kultuuriministeeriumi muuseumide teadusvõimekuse tõstmise meetme toel.

Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.