Metamorfoosid. Võim. Vägivald. Sugu
Vana-Rooma poeedi Ovidiuse teos „Metamorfoosid“ sisaldab üle 250 kreeka ja rooma müüdi üleskirjutuse. Just selles kogumikus kirja pandud kujul tunneme tänapäeval lugusid Narkissosest ja Pygmalionist, jumalatest ja sangaritest. „Metamorfoose“ on nimetatud kunstnike piibliks, sest jumalate armulugusid ja füüsilisi muundumisi kirjeldavad legendid on inspireerinud kunstnikke hiliskeskajast kuni tänapäevani. Raamatukultuuris tõid „Metamorfooside“ väljaanded kaasa uutmoodi lugemis- ja tõlgendamisstrateegiad: rahvuskeeltesse tõlgitud, illustreeritud ja kommenteeritud väljaannetes täiendasid pilt ja tekst teineteist ning illustratsioonid omakorda aitasid pilditraditsiooni levitada üle kogu Euroopa.
Hulk Ovidiuse „Metamorfoosides“ jäädvustatud müüte räägib ühel või teisel moel võimust ja vägivallast. Nii kõneleb ka jumalanna Diana ja jahimees Acteoni lugu kujutav stseen Kadrioru lossi peasaali ehtival laemaalil võimupositsioonist ja jumaliku võimu vastu eksija karistamisest. Näitusel paigutatakse Põhjasõja allegooriana tõlgendatud suurejooneline laemaal 18. sajandi õukonnakultuuri ja Euroopa kultuuriloo laiemasse konteksti ning uuritakse, kuidas 17.–18. sajandi Euroopa valitsejad ja huvigrupid kasutasid Ovidiuse loomingut ja poeedi elulugu ideoloogilistel eesmärkidel. Võimu kuritarvitamisest ja vägivallast, aga ka enesevõimestamisest ja (soo)identiteedist kõnelevaid müüte kajastatakse näitusel tänapäevastest ühiskonnateooriatest lähtudes.
Näitus toob vaatajate ette valiku tuntud müütide ainetel loodud kunstiteoseid Eesti, Tšehhi, Prantsuse ja Rootsi muuseumidest ning haruldasi ajaloolisi köiteid raamatukogudest. Samuti tutvustatakse laiemale publikule 2024. aasta sügisel Kadrioru lossi laemaalil läbi viidud tehniliste uuringute tulemusi ja arhiivimaterjalide pikaajalise uurimise käigus tehtud värskeid põnevaid avastusi.
Kuraatorid: Kerttu Männiste, Sophie Turner
Graafiline disain: Tuuli Aule