Erituur näitusel “Naudingute aed”
Õhtune näitusetuur on eriline võimalus tutvuda näitusega väiksemas grupis suletud muuseumi vaikuses kunstiajaloolane ja Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Kerttu Männiste juhendamisel.
Näitus „Naudingute aed. Õitsev 17. sajand“ kadrioru kunstimuuseumis keskendub looduse ja lillede kujutamisele Madalmaade kunstis. Läbi lillede – sõna otseses mõttes – jutustatakse usuelust ja teoloogiast, teadusest, majanduse edulugudest ja rahvusvahelisest kaubandusest, väärtushinnangutest ja inimsuhetest. Rohkete eksponaatide seas säravad eredate tähtedena kuulsate flaami ja hollandi maalikunstnike Jan Brueghel I, Clara Peetersi, Anna Maria Janssensi, Jan Davidsz. De Heemi ja David Teniers II meistriteosed.
Ligi 300 eksponaati The Phoebus Foundationi kogust jutustavad vaatajale põneva loo veenvalt ja detailirohkelt. Näituse kujundus, mille on loonud Belgia tuntud moekunstnik Walter Van Beirendonck on omaette vaatamisväärsus, pakkudes julge ja nüüdisaegse vaate 17. sajandile. Tänapäevast nägemust lillede ilu igavesel teemal täiendavad moekunstnike teosed. Esindatud on sellised meistrid ja moemajad nagu Richard Quinn, Rei Kawakubo ja COMME des GARÇONS, Dries Van Noten ja Walter Van Beirendonck.
Näitusega kaasneb mahukas rikkalikult illustreeritud raamat (inglise ja hollandi keeles), audiogiid (eesti, inglise ja hollandi keeles) ning mitmekülgne publikuprogramm.
Anwerpeni kuulsa kunstikogu suurnäitus on osa Kadrioru kunstimuuseumi 25. tegevusaasta juubelipidustustest.
Kerttu Männiste on kunstiajaloolane ja Kadrioru kunstimuuseumi kuraator. Ta on kureerinud temaatiliselt väga erinevaid näitusi Kadrioru kunstimuuseumis, Mikkeli muuseumis ja Adamson-Ericu muuseumis, näiteks “Laval ja lõuendil”, “Värvide tants. Soome modernistlik kunst” jm. Huvi ja uudishimu vaikelude vastu saadab teda alates 2017. aastast, mil tema kureeritud näitus “Küllus ja kaduvus. Natüürmort Soome ja Baltimaade kogudest” tõi Kadrioru kunstimuuseumi saalides kokku vanade meistrite teosed ja kaasaegsete autorite nägemuse vaikelužanrist. Kureerimise kõrval peab ta väga oluliseks muuseumi suhtlust publikuga, kunstiajaloo tutvustamist erinevatele sihtgruppidele läbi tuuride ja haridusprogrammide ning kunstiarmastuse ja -vaimustuse sütitamist.
