Unistuste arheoloogia. Giovanni Battista Piranesi loomingust kõnelevad Andres Kurg ja Kerttu Männiste
Giovanni Battista Piranesi panusest 18. sajandi Rooma linnaruumi jäädvustamisse ja kunstniku filosoofilisest ja eksistentsiaalsest arhitektuursest omailmast vestlevad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriajaloo ja -teooria professor Andres Kurg ning Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Kerttu Männiste.
Itaalia arhitekti ja graafikut Giovanni Battista Piranesit (1720–1778) on nimetatud „varemete Rembrandtiks“. 18. sajandil oli aadlike Euroopa ringreisi üks olulisemaid peatuspunkte Rooma, kus oli võimalik tutvuda valitsenud barokkstiiliga, aga ka antiigi ja renessansi pärandiga. Kuulsate ehitiste ja varemete graafilised „portreed“ olid populaarsed reisisuveniirid ning moodustasid Piranesi loomingu põhiosa, tõid talle rahvusvahelise tuntuse ja jõukuse.
Rooma reaalsed varemed arenesid Piranesi loomingus edasi talle ainuomasteks nägemuslikeks ja painavateks arhitektuurifantaasiateks, näiteks graafiliste lehtede sari „Imaginaarsed vanglad“. Need labürintlikud fantaasiaruumid, ühtaegu mastaapsed ja suletud, on inimhinge ja -loomuse sügavamate soppide, otsingute ja hirmude võrdpildiks. Need on ruumid ja hooned kui seisundid.
Näitus „Unistuste arheoloogia. Giovanni Battista Piranesi graafika“ on Kadrioru kunstimuuseumi 25. aastapäeva tähistamiseks asutatud graafikakabineti avanäitus. Tegemist on Kadrioru kunstimuuseumi esimese ajutise näituse (2001–2002) osalise rekonstruktsiooniga. Tekstide autor Anu Allikvee (1960–2024).
Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.
