Kadrioru kunstimuuseum avab Ovidiuse „Metamorfooside“ maailma Euroopa kultuuris

Kadrioru kunstimuuseumis on 10. oktoobrist avatud näitus „Metamorfoosid. Võim. Vägivald. Sugu“, mis toob vaatajate ette valiku Ovidiuse tuntud müütide ainetel loodud kunstiteoseid Eesti, Tšehhi, Prantsuse ja Rootsi muuseumidest ning haruldasi ajaloolisi köiteid raamatukogudest. Näituse lähtekohaks on Kadrioru lossi peasaali laemaal „Diana ja Actaeon“, mis kujutab üht Ovidiuse „Metamorfoosidest“ tuntud müüti. Näituse kuraatorid on kunstiajaloolane Kerttu Männiste ja kulturoloog ja kirjandusteadlane Sophie Turner.

Vana-Rooma poeedi Ovidiuse teos „Metamorfoosid“ sisaldab üle 250 kreeka ja rooma müüdi üleskirjutuse. Just selles kogumikus kirja pandud kujul tunneme tänapäeval lugusid Narcissusest ja Pygmalionist, jumalatest ja sangaritest. „Metamorfoose“ on nimetatud kunstnike piibliks, sest jumalate armulugusid ja füüsilisi muundumisi kirjeldavad legendid on inspireerinud kunstnikke hiliskeskajast tänapäevani.

„Kadrioru kunstimuuseum on juba pikemat aega planeerinud näitust kunstiteostest, mille süžeed pärinevad kunstnike piibliks nimetatud teosest „Metamorfoosid“, sest üks nendest lugudest ‒ müüt jumalanna Dianast ja jahimees Actaeonist – on kujutatud ka Kadrioru lossi peasaali kesksel laemaalil, mida kõigile muuseumi külalistele tutvustame,“ ütles näituse kuraator Kerttu Männiste.

„Nagu viitab teose pealkiri, kõneleb „Metamorfoosid“  moondumisest ja teisenemisest. Sageli põimuvad neis lugudes iha, võimusuhted ja vägivald. Transformatsioon, piiride hägustumine ja üleminekuseisundid kõnetavad ka täna loojaid ja publikut, sest need peegeldavad aktuaalseid küsimusi võimu ja selle kuritarvitamise, vägivalla ja enesevõimestamise ning keha(lisuse) ja (soo)identiteedi teemadel,“ lisas kuraator Sophie Turner (Eesti Kunstiakadeemia).

Näitus „Metamorfoosid. Võim. Vägivald. Sugu“ tõi Kadrioru kunstimuuseumile esmakordse koostöö Prantsuse pärandikaitse organisatsiooniga Manufactures nationales – Sèvres & Mobilier national, mis säilitab ajalooliste kuningalosside inventari ja kunstivarasid. Nendest kogudest jõuavad näitusele kolm ehisvaipa, millest kaks on valminud 18. sajandi esimesel poolel legendaarses Gobelins’i manufaktuuris. Näituselt leiab ühe versiooni luksuslikust ja imposantsest gobeläänist „Kevad“, mis on otseselt olnud eeskujuks ja inspiratsiooniallikaks Kadrioru lossi peasaali dekooriprogrammile. Mütoloogilisi süžeesid poliitilise sõnumiga ühendavad vaibad illustreerivad, kuidas Euroopa õukondades on müüte kasutatud võimu legitimiseerimise ja põlistamise vahendina.

Näituselt leiab nii originaalseid maale, näiteks Flaami 17. sajandi meistri David Ryckaerti „Philemon ja Baucis võõrustavad Jupiteri ja Mercuriust“ Praha Rahvusgalerii kogust kui ka reprodutseerivat graafikat. Reprodutseeriv graafika ja rahvuskeeltesse tõlgitud, illustreeritud ja kommenteeritud väljaanded „Metamorfoosidest“, milles pilt ja tekst teineteist täiendasid, aitasid Ovidiuse-ainelist pilditraditsiooni levitada üle kogu Euroopa.

Ehkki Ovidiuse „Metamorfooside“ kaudu tunneme tänapäeval paljusid antiikmütoloogia kuulsamaid lugusid, oli sellest mahukast teosest eesti keeles seni kättesaadav vaid kümmekond müüti, mis ilmusid Ain Kaalepi ja teiste tõlkes 1971. aasta „Rooma kirjanduse antoloogias“. Näitusega kaasnev raamat sisaldab kuut esmakordselt eesti keeles avaldatavat tõlget, sealhulgas on nüüdsest eesti keelde tõlgitud ka Kadrioru lossi peasaali kesksel laemaalil kujutatud jahijumalanna Diana ja jahimees Actaeoni lugu. Müütide luuletõlked ladina keelest eesti keelde on teinud klassikaline filoloog ja Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia kaasprofessor Maria-Kristiina Lotman.

Näitusega kaasneb mitmekülgne publiku- ja haridusprogramm. Laupäeval, 10. oktoobril toimub näituse publikupäev, mille kavas on ekskursioonid, töötuba „Arachne jälgedes“ ning kell 15 algav vestlus „Kuidas tõlkida antiiki?“. Vestluses osalevad tõlkijad Maria-Kristiina Lotman ja Ivo Volt.

Näitus „Metamorfoosid. Võim. Vägivald. Sugu“ on Kadrioru kunstimuuseumis avatud 21. märtsini 2027.

Laenud:  Johhan Rosenberg, Lundi Ülikooli raamatukogu, Läti Rahvusraamatukogu, Manufactures nationales – Sèvres & Mobilier national, Praha Rahvusgalerii, Rootsi Muusika- ja Teatriraamatukogu, Rootsi Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli raamatukogu

Kuraatorid: Kerttu Männiste, Sophie Turner
Haridusprogrammid: Triin Raag
Näituse kujundus: Raivo Randoja (Heya Visual)
Graafiline disain: Tuuli Aule
Ovidiuse müütide tõlked ladina keelest eesti keelde: Maria-Kristiina Lotman