EST
Akseli Gallen-Kallela (1865–1931)
Sampo röövimine. Detaili visand
1905. Õli, lõuend
19. sajandi lõpus olid soome kunsti peamisteks inspiratsiooniallikateks Karjala piirkond ja Kalevala folkloor, mis oli seotud rahvusliku eneseteadvuse tõusuga. Akseli Gallen-Kallela suureformaadiliste teoste sari „Kalevala“ eepose teemadel kulmineerus 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskodega. Uue sajandi saabudes hakkas rahvusromantism kunstniku loomingus tasapisi ammenduma. Üks viimaseid sel teemal maalitud teoseid oli „Sampo röövimine“, mille kunstnik maalis 1905. aastal Helsingis ja Ruovesis Kalela ateljees, kasutades modellidena kohalikke naabreid ja iseend.
Teos kujutab stseeni „Kalevalast“, kus Kaleva sõdalased röövivad Põhjala rahvalt tagasi sepp Ilmarise meisterdatud Sampo – külluse- ja rahaveski. Serlachiuse kogus olev detaili visand on etüüd meesfiguurist, kes tirib pildi lõppversioonil paremas ülemises nurgas Sampot köitest enda poole. Kunstniku arhiivist leitud foto näitab, et Gallen-Kallela ise poseeris selle tegelase modellina.
FIN
Akseli Gallen-Kallela (1865–1931)
Sammon ryöstö. Osaluonnos
1905. Öljy kankaalle
1800-luvun lopulla Suomen taiteen keskeiseksi inspiraation lähteeksi tulivat Karjala ja kalevalainen kansanperinne, mikä liittyi kansallisen itsetietoisuuden nousuun. Akseli Gallen-Kallelan suurikokoisten, Kalevalasta innoituksensa saaneiden teosten sarja huipentui vuoden 1900 Pariisin maailmannäyttelyn Suomen paviljongin freskoihin. Uuden vuosisadan saapuessa alkoivat kansallisromanttiset aiheet olla jo loppuun ammennettu. Yksi viimeisiä tämän aihepiirin maalauksia oli Sammon ryöstö, jonka taiteilija maalasi vuonna 1905 Helsingissä ja Ruoveden Kalela-ateljeessa käyttäen malleina naapureitaan ja itseään. Teos kuvaa Kalevalan kohtausta, jossa Kalevalan soturit Väinämöisen johdolla ryöstävät Pohjolasta Ilmarisen takomaa Sampoa, yltäkylläisyyden ja rikkauksien lähdettä. Serlachiuksen kokoelmaan kuuluva luonnos kuvaa mieshahmoa, joka on lopullisen maalauksen oikeassa ylänurkassa tempomassa Sampoa kaikin voimin. Taiteilijan arkistosta löytyneen valokuvan mukaan Gallen-Kallela itse poseerasi tämän hahmon mallina.
ENG
Akseli Gallen-Kallela (1865–1931)
The Theft of the Sampo. Detail sketch
1905. Oil on canvas
At the end of the 19th century, the region of Karelia and the folklore of Kalevala became a key source of inspiration for Finnish art, which was linked to a rise in national self-awareness. Akseli Gallen-Kallela’s series of large-scale works on subjects taken from the Kalevala epic poem culminated in frescoes in the Finnish Pavilion of the Paris Exposition Universelle in 1900. The significance of national romanticism was declining in his oeuvre with the advent of the new century. One of the last paintings on the theme was The Theft of the Sampo, painted in 1905 in Helsinki and in the Kalela studio in Ruovesi, using his neighbours and himself as models.
The work depicts the scene in Kalevala where the warriors of Kaleva steal back from the people of Pohjola the Sampo, a source of abundance and richness forged by the smith Ilmarinen. The sketch of a detail of the painting in the Serlachius Collection depicts a male figure who in the final version of the picture is in the top right-hand corner, dragging the Sampo with ropes. A photo found in the artist’s archives suggests that Gallen-Kallela himself posed as the model for this character.