Otsing

Kunst ja kapital. Seminaripäev kunsti ja majanduse suhetest 24.04.2026 | 10.00

Kadrioru kunstimuuseum
Osalemine tasuta
Hugo Simberg (1873–1917). Vennad. U 1902. Õli. Gösta Serlachiuse kunstifond. Foto: Hannu Miettinen
Teemaüritus

Kunst ja kapital. Seminaripäev kunsti ja majanduse suhetest

„Loovus on majanduse ülim ressurss“ (Richard L. Florida)

Kas kunst on kulu, luksus, investeering või väärtus iseeneses?

Seminaripäev keskendub kunsti ja majanduse suhetele, vaadeldes metseenluse ja kunstikogumise ajalugu ning nende mõju kunstielu kujunemisele Soomes ja Eestis. Päeva esimeses pooles avatakse ajaloolisi näiteid ja tänapäevaseid praktikaid. Saame ülevaate kunsti ja loomemajanduse osakaalust majanduses ning arutleme, kuidas paremini rakendada loovuse potentsiaali. Päeva teises pooles arutlevad kunstikogujad ja valdkonna edendajad, mida tähendab kunstielus osalemine, millist väärtusruumi loome, kui otsustame kunsti toetada ning kunsti rolli üle tänases ühiskonnas.

Osalemine tasuta.
Osalemiseks palume registreerida: https://form.jotform.com/260991468164063

Ajakava

Kell 10.00−10.30 kogunemine ja tervitussõnad
Kell 10.30 – 10.50 Art Patronage in Cultural and Economic Development, Pauli Sivonen (Serlachiuse muuseumi direktor)
Kell 10.50 – 11.20 Gösta Serlachius’ Contribution to the Finnish Art Scene between 1919 and 1942, Tomi Moisio (Serlachiuse muuseumi kuraator) –
Kell 11.20 – 11.40 Serlachius Foundation as an institutionalized follower of art patrons, Pauli Sivonen (Serlachiuse muuseumi direktor).
Kell 11.40 – 12.10 20. sajandi alguse Eesti kunstikogujad, Eero Epner (kunstiteadlane, Konrad Mägi Sihtasutuse juhatuse liige)

Kell 12.10 – 13.00 Paus

Kell 13.00 – 13.25 Kas Eesti rakendab loovuse ja loomemajanduse täit potentsiaali? Helery Tasane (TalTechi järeldoktor-teadur)
Kell 13.25 – 15.00 Vestlusring Linnar Viik (IT-visionäär ja kunstikoguja, PoCo popkunstimuuseumi asutaja), Reigo Kuivjõgi (kunstikoguja, Art&Tonic galerii), Monika Kallas-Anton (SEB juhatuse liige). Modereerib Kadi-Ell Tähiste
Kell 15.00 Kuraator Greta Koppeli juhitud ringkäik näitusel „Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu“

Pauli Sivonen on Serlachius muuseumide direktor. Alates 2000. aastate algusest on ta arendanud ja kujundanud Mänttäs kohalikust muuseumist rahvusvahelise kultuurikeskuse, milles ühinevad Serlachiuse tööstuspärand ja kaasaegne kunst. Tema eestvedamisel on muuseum keskendunud ka keskkonnahoiule ning rõhutanud kunsti ja kultuuri rolli väikelinnade kestlikkuses, kohaliku ja globaalse kogemuse ühendamises ning kliimavastutuses.

Tomi Moisio, PhD on kunstiajaloolane, Serlachiuse muuseumi kuraator. Tema uurimisteemad ulatuvad Madalmaade 17. sajandi maalikunstist Gösta Serlachiuse kogumispõhimõtete ja kollektsiooni kujunemislooni. Estofiili ja tõlkijana on ta vahendanud Eesti ja Soome kirjanduspärandit.

Eero Epner on kunstiteadlane ja dramaturg. Tema uurimistöö keskendub 20. sajandi ja nüüdiskunsti tõlgendamisele ning kunstnike loomingu laiemale kultuurilisele taustale. Maalikunstnik Konrad Mägi loomingu uurijana on ta märkimisväärselt panustanud kunstniku pärandi mõtestamisse.

Helery Tasane, PhD on majandusteadlane, TalTechi järeldoktor-teadur ja kultuuriministeeriumi koostööpartner. Tema uurimisvaldkonnaks on loovuse ja loovmajanduse potentsiaali maksimaalne kasutamine, teaduse ja innovatsiooni roll jätkusuutliku majanduskeskkonna kujundamisel ning loovmajanduse ekspordivõimekuse kasvatamine.

Täname: Soome Instituut Eestis, Eesti Kultuurkapital

Näitus „Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu“ tutvustab esmakordselt Eestis Gösta Serlachiuse kunstifondi kogu, mis on üks Soome rikkalikumaid kogusid. Suurtööstur Gösta Serlachius (1876–1942) oli oma ajal Soome mõjukamaid kunstipatroone. Tema isiklikud kontaktid kunstnikega ja professionaalide kaasamine kunstikogu loomisse päädisid kollektsiooniga, mis hõlmab nii Soome kunsti meistriteoseid kui ka kunstnike loomeprotsessi vahetumaid näiteid, nagu eskiisid ja kavandid. Kollektsionäär soovis, et kunst ei koonduks vaid tõmbekeskustesse ja oleks kõigile ligipääsetav. Nii paiknebki Serlachiuse kunstikogu järve kaldal ja metsade rüpes, Tampere ja Jyväskylä vahel Mänttäs, keset maastikku, mis peegeldab Soome kunstile omast sügavat ja kohati lausa pühalikku loodusetunnetust.