Otsing

Liis Pählapuu loeng „Kunst ja salateadused. Esoteerilised ideed Soome kuldajastu kunstis” 22.08.2026 | 15.00

Kadrioru kunstimuuseum
Täispilet: Kadrioru kunstimuuseum
15 €
  • Perepilet: Kadrioru kunstimuuseum
    30 €
  • Sooduspilet: Kadrioru kunstimuuseum
    10 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    25 €
Akseli Gallen-Kallela (1865–1931). Probleem (Sümpoosion). 1894. Õli. Gösta Serlachiuse kunstifond. Foto: Teemu Källi
Loeng või vestlus

Liis Pählapuu loeng „Kunst ja salateadused. Esoteerilised ideed Soome kuldajastu kunstis”

Kadrioru kunstimuuseumis eksponeeritavast Serlachiuse kunstikogu näitusest inspireeritud Liis Pählapuu loeng vaatleb tuntud Soome kunstnike loomingut Põhjamaade kunstiteadlaste värskemate esoteerika-uuringute valguses.

Viimastel aastakümnetel on varase modernistliku kunsti ümbervaatamine saanud uut hoogu seoses esoteeriliste suundumuste uurimisega, millel oli oluline roll 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kultuurielus. Põhjamaades sai varase modernismi käsitlemine esoteerika mõjude vaatenurgast erilise tõuke pärast Hilma af Klinti loomingu „taasavastamist“ ning tema teoseid tutvustanud mastaapseid ülevaatenäitusi, mis on alates 2013. aastal Stockholmi Moderna Museetis avatud näitusest rännanud üle maailma. Huvi Hilma af Klinti pärandi vastu innustas uurijaid pöörama tähelepanu ka teistele kunstnikele, kelle loomingut on seni käsitletud peamiselt rahvusromantismi või sümbolismi kontekstis, ning otsima seoseid nende teoste ja esoteeriliste ideede vahel.

Soomes on kunsti ja esoteerika seoste juhtivaid uurijaid Nina Kokkinen, kelle doktoritöö (2019) keskendus Soome nn kuldajastu silmapaistvatele kunstnikele Akseli Gallen-Kallelale, Pekka Halonenile ja Hugo Simbergile. Kokkinen näitas veenvalt, kuivõrd ulatuslikult olid nende kunstilised otsingud seotud esoteeriliste liikumiste ja okultistlike ideedega. Järgnenud aastatel on tema ja mitmed teised teadlased jätkanud Soome kunsti ning esoteerika kokkupuutepunktide uurimist, tutvustades oma töö tulemusi konverentsidel, publikatsioonides ja näituseprojektides.

Liis Pählapuu on Eesti kunstiajaloolane ja kuraator, kelle uurimistöö keskendub eeskätt 19.–20. sajandi vahetuse kunstile, sümbolismile, modernismidele ning Eesti kunstiajaloo seni vähem käsitletud teemadele. Ta on kureerinud arvukalt mahukaid ja olulisi näitusi, näiteks „Geomeetriline inimene. Eesti Kunstnikkude Rühm ja 1920.–1930. aastate kunstiuuendus“, „Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood“ ning “Karl Pärsimägi, Sinu kunst on pikk!”. Lisaks näituseprojektidele on ta avaldanud kunstiajaloolisi uurimusi ja koostanud näitusekatalooge, panustades märkimisväärselt Eesti kunsti uute tõlgendusvõimaluste avamisse.

Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.