Lossimuusika. Monika-Evelin Liiv – metsosopran, Siim Selis – klaver, Aare Tammesalu – tšello 25.10.2026 | 18.00

Monika-Evelin Liiv – metsosopran
Siim Selis – klaver
Aare Tammesalu – tšello

Kava

Gabriel Fauré (1845-1924)
“Romanss” A-duur, op 69 tšellole ja klaverile

Robert Schumann (1810-1856)
“Abendlied” (“Õhtulaul”) Des-duur, op 85 nr 12 tšellole ja klaverile
Seade: Willem Willeke

Antonin Dvořák (1841-1904)
Rondo g-moll op 94, B 171 tšellole ja klaverile

Ottotino Respighi (1879-1936)
“Il tramonto” (“Loojang”) metsosopranile ja klaverile P. 101
Tekst: Percy Bysshe Shelley (1792-1822)

Frédéric Chopin (1810-1849)
Etüüd op 25 nr 7 cis-moll tšellole ja klaverile
Seade: Aleksander Glazunov (1865-1936)

Johannes Brahms (1833-1897)
Kaks laulu metsosopranile, tšellole ja klverile op 91

Gestillte Sehnsucht. Adagio espressivo
Tekst: Friedrich Rückert (1788-1866)
Geistliches Wiegenlied. Andante con moto
Tekst: Emanuel Geibel (1815-1884), Lope de Vega (1562-1635)

Kontserti toetab:
Hotell Telegraaf, Tallinn. Estonia

Monika-Evelin Liiv on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2007. aastal (prof. Mati Palmi kl.). Ühtlasi on ta õppinud laulmist Leedu Muusikaakadeemias Sigutė Stonytė lauluklassis ja täiendanud end Maria teatri noorte lauljate suveakadeemias Mikkelis (2005), samuti I. Gavrilovici, M. Acda, L. Gergijeva, H. Hölli, M. Cleva, V. Atlantovi ja J. Goldbergi meistriklassides. Aastatel 2007–2009 osales Monika-Evelin Liiv Londoni Kuningliku Ooperi noorte artistide programmis Jette Parker Young Artists. mille raames laulis ta Londoni Kuningliku Ooperi laval järgmisi rolle: Flora (Verdi „La traviata“), Teine daam (Mozarti „Võluflööt“), Mércèdes (Bizet’ „Carmen“), Teine teenija (Straussi „Elektra“), Ines (Verdi „Trubaduur“), Kunstnik (Bergi „Lulu“), Jelena Ivanova Popova (Waltoni „Karu“, Linbury Studio Theatre).
Ta on saavutanud II koha rahvusvahelisel lauluvõistlusel „Studio bel canto“ (2006) ja III koha Mart Saare lauluvõistlusel (2002). Aastal 2013 tunnustati Monika-Evelin Liivi Eesti teatri aastaauhinnaga Julius Caesari ja Cornelia veenva ja muusikaliselt kõrgetasemeliste rollilahenduste eest Händeli ooperis „Julius Caesar“ ja 2017 Amnerise tegelaskuju jõulise kehastamise eest Verdi ooperis „Aida“. Samuti on ta Helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat 2015.
Rollid ooperi- ja kontserdilavadel: Londoni Kuninglik Ooper Flora (Verdi „La traviata“), Teine daam (Mozarti „Võluflööt“), Mércèdes (Bizet’ „Carmen“), Teine teenija (Straussi „Elektra“), Ines (Verdi „Trubaduur“), Kunstnik (Bergi „Lulu“), Jelena Ivanova Popova (Waltoni „Karu“, Linbury Studio Theatre), Grimgerde (Wagneri „Valküürid“), Iokaste (Enescu „Oidipus“). Teistel lavadel: Amneris (Verdi „Aida“), Azucena, (Verdi „Trubaduur“), Cherubino (Mozarti „Figaro pulm“), Olga (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“) , Polina (Tšaikovski „Padaemand“), Hääl ülalt (Wagneri „Parsifal“), Teenijatüdruk ja Sündimata lapse hääl (Straussi „Naine ilma varjuta“), Julius Caesar ja Cornelia (Händeli „Julius Caesar“), Rinaldo (Händeli „Rinaldo“) , Suzuki (Puccini „Madama Butterfly“)
Vokaalsümfoonilised suurteosed: Prokofjevi kantaat „Aleksandr Nevski“, Mozarti Reekviem, Verdi Reekviem

Siim Selis on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klaveri erialal professor Valdur Rootsi klassis ja EMA magistrantuuri saateklassi erialal professor Vilma Mallene ja dotsent Helin Kapteni klassis. Ta on õppinud samas dirigeerimist Jüri Rendi ja Ilmar Tõnissoni käe all. Alates 1992.aastast töötab ta Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori dirigendina ja alates 1994. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontsertmeistrina. Siim Selis on teinud koostööd paljude eesti lauljate ja kooridega, ning esinenud pianisti ja dirigendina Soomes, Saksamaal, Kanadas, Uus-Meremaal jm. Ta on mänginud mitmete orkestrite koosseisus ja solistina ning teeb pianistina koostööd Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof. Toomas Velmeti juures. Tammesalu on Vabariikliku keelpillimängijate konkursi (1987) laureaat ja J. S. Bachi teose pärima esituse eripreemia võitja. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof. P. Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskvas prof. Mihhail Homitseri juures ja osalenud prof. Martin Osterdagi meistrikursustel.Tammesalu on osalenud pea kõikidel Eesti muusikafestivalidel ning üles astunud rahvusvahelise mainega festivalidel Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Jaapanis, Venemaal ja Iraanis. Ta on soleerinud ERSO, RO Estonia Sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome), kammerorkestri ME, Eesti Rahvusmeeskoori ja Moskva Konservatooriumi segakoori (Venemaa) ees. Ta on osalenud mitmete muusikakollektiivide töös (Reval Ensemble, Tobiase Keelpillikvartett, Resonabilis).Aare Tammesalu on olnud Giovanni Bonato, Lepo Sumera, Eino Tambergi, Andres Uibo, Mirjam Tally, Andrus Kallastu, Marianna Liiki, Kristjan Kõrveri, Tõnu Kõrvitsa, Hans-Gunter Locki, Malle Maltise, Eduard Oja, Rasmus Puuri, Jüri Reinvere, Urmas Sisaski, Helena Tulve, Ardo Ran Varrese jt heliloojate teoste esiettekandjaks. Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi, Mirjam Tally, Marianna Liiki jt loomingut. 2010 ilmus koostöös ERESega heliplaat “Tšello ja orel”, millel kõlab eesti heliloojate tšellomuusikat läbi aegade. Ühtlasi on ta korraldanud heliplaatide väljaandmist: „Clarinette omnitonique“ Iwan Mülleri ja W. A. Mozarti muusikaga, „To Reach Yesterday“ Lepo Sumera teostega jne. 2008. aastal tegi Aare Tammesalu tummfilmi “Noored kotkad” (1927, režissöör T.Luts) taasesituse muusikalise kujunduse ja osales ETV mängufilmi “Pimedad aknad” heliriba taastamisel ning muusika uuestisalvestamisel (helilooja E. Tamberg).Aare Tammesalu on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias. Ta on korraldanud interpretatsioonikonkursse: J. S. Bachi konkurss aastal 2000 EMTA-s, Pärnu viiuldajate konkurss 2008 ja 2010. Ta on 1995. aastast Saaremaal toimuva Mustjala festivali ja Kadrioru Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht.Aare Tammesalu tegevust on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia, Eesti Teatriliidu žürii eripreemia ja Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemiaga. 2023. aasta veebruaris tunnustas Saaremaa vald Aare Tammesalu auhinnaga „Aaasta tegu 2022“ Mustjala festivali korraldamise eest, 2023. aastal andis EELK nõukogu talle „Aasta kirikusõbra“ tiitli. Saaremaa kultuurkapital autasustas teda 2025. aasta jaanuaris aastapreemiaga ERSO kontserdi korraldamise eest 2024. aasta juunis Mustjala kooli saalis Saaremaal. Aare Tammesalu on Mustjala valla aukodanik ja teenetemärgi kavaler.

Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis.
Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu

Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga
Toetajad: Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, UNESCO Muusikalinn Tallinn, Kultuurikõla, Pointprint, Hotell Telegraaf Tallinn
Täname: Visit Estonia, Visit Tallinn, Õhtuleht

Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas muudatusi

Piletid: Piletikeskus ja Kadrioru kunstimuuseumi kassas