Tagasi kalendrisse

Lossimuusika uusaastakontsert

Lossimuusika uusaastakontsert

Aeg: 05.01.20  18:00–20:00
Asukoht: Kadrioru kunstimuuseum
Hind: 15 / 12 eurot

Esineb Irina Zahharenkova klaveril

Kava:

Johann Sebastian Bach (1685–1750)
Das Wohltemperierte Klavier I / Hästitempereeritud klaver I BWV 846–893

Kahetunnine kontsert kahes osas, vaheajaga

1722 valmis Johann Sebastian Bachil kogumik, mis koosneb 24 kõigis helistikes kirjutatud prelüüdidest ja fuugadest. Selle tiitellehel on järgmine tekst:

„Hästitempereeritud klaver ehk prelüüdid ja fuugad kõikides toonides ja pooltoonides, mis puudutavad nii mažoorseid tertse ehk Ut, Re, Mi, kui ka minoorseid tertse ehk Re, Mi, Fa. Kasutamiseks õpihimulisele noorsoole kui ka eriliseks ajaviiteks neile, kes sellel alal juba edasi jõudnud on, koostanud ja valmistanud Johann Sebastian Bach – praegusel ajal suurvürstliku Anhalt-Cötheni kapellmeister ja kammermuusika-direktor. Anno 1722.“

Nagu sellest selgub, oli Bachil tsüklit kirjutades täiesti selge didaktiline eesmärk – tutvustada mängijaid kõigi 24 mažoorse ja minoorse helistikuga. Teatud mõttes oli see julge väljakutse ajastu traditsioonidele, kuna tolleaegne häälestussüsteem ei võimaldanud paljude mitmemärgiliste helistike kasutamist. Bach oli esimene, kes viis praktiliselt läbi tempereeritud süsteemi, mis on jäänud muusikalise mõtlemise aluseks tänapäevani.

J. S. Bachi „Hästitempereeritud klaver“ koosneb tegelikult kahest osast, kuigi need kujutavad endast kahte täiesti iseseisvat tsüklit. Rangelt võttes ei ole Bach teist osa nimetanud „Hästitempereeritud klaveriks“, vaid on pealkirjastanud selle „Uued prelüüdid ja fuugad“. Tsükli I osa on kirjutatud 1722. aastal, kui Bach asus elama Leipzigisse. Esimese osa olevat Bach mõningate andmete järgi kirjutanud väga lühikese aja jooksul kohas, kus puudus klahvpill. Arvatavasti käib see ka kogumiku kui terviku kohta, sest on teada, et Bach juba 1720. aastal kirjutas oma 9-aastase poja Wilhelm Friedemanni jaoks kogumiku „Klavierbüchlein“, kus on olemas 11 prelüüdi (tõsi kõll, veidi lühemal kujul), mis on hiljem leidnud kasutamist kogumikus „Hästitempereeritud klaver“.

Kinnitades praktiliselt kõigi helistike võrdväärsust, püüdis Bach sellega anda ka igale helistikule mingi kindla poeetilise idee, iseloomustades sellega igat helistikku vaid temale omaste tundetoonidega. Suur humanist ja Bachi loomingu parimaid asjatundjaid Albert Schweitzer on öelnud: “Just selles teoses jääb igasugune esteetiline seletus pinnapealseks. See, mis meid siin haarab ja tõmbab – see pole mitte vormi vorm ega üksikute osade ülesehitus, vaid selles peituv maailmavaade.”
Vardo Rumessen

Irina Zahharenkova on väljapaistvamaid ja omanäolisemaid Eesti pianiste. Ta on võitnud peapreemiad mitmetelt rahvusvahelistelt konkurssidelt: Johann Sebastian Bachi konkurss Leipzigis (2006), Alessandro Casagrande konkurss Itaalias (2006), Georges Enesco konkurss Rumeenias (2005), Prémio Jaén konkurss Hispaanias (2004). Eestis äratas ta suurt tähelepanu VI Eesti pianistide konkursil (2002) pälvides diplomi, ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu.
Irina Zahharenkova on õppinud klaverit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Lilian Semperi ning Sibeliuse Akadeemias prof. Hui-Ying Liu-Tawaststjerna juures. Lisaks annab ta sageli kontserte ka ajaloolistel klahvpillidel – klavessiinil ja haamerklaveril.
Irina Zaharenkova on esinenud festivalidel Itaalias, Saksamaal, Soomes, Norras ja Eestis ning olnud solist ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Helsingi Linnaorkestri, Iisraeli Filharmoonikute, Orchestre de la Suisse Romande’i, Orchestre National de Lorraine’i ja mitmete teiste orkestrite ees. Tähelepanu on äratanud ka tema plaadistused. Eriti positiivseid hinnanguid on saanud Scarlatti sonaatide CD, mis ilmus 2012. aastal Moskva filma Classical Records alt.

Piletid 15 € / 12 € Piletilevi müügipunktides ja muuseumi kassas


Lossimuusika kontserdisari toimub igal pühapäeval septembrist mai lõpuni. 

KADRIORU LOSS on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling

Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
ERSO

Täname:
Tallinna turismiinfokeskus

Rohkem infot:
lossimuusika.ee

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida ning lülitada välja mobiiltelefonid.