fbpx
Otsi...
18.11.2020 | 18.00

Ikkagi meie kõrval. Kassid ja koerad 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse kunstis

Kadrioru kunstimuuseum
Täispilet: Kadrioru kunstimuuseum
8 €
  • Perepilet: Kadrioru kunstimuuseum
    16 €
  • Sooduspilet: Kadrioru kunstimuuseum
    6 €
  • Aastakaart: Kadrioru kunstimuuseum ja Mikkeli muuseum
    45 €
  • Kinkepilet: Kadrioru kunstimuuseum
    8 €
Adolf von Becker (1831–1909). Kass poegadega. Detail. 1863. Õli, lõuend. Soome Rahvusgalerii – Ateneumi kunstimuuseum
Adolf von Becker (1831–1909). Kass poegadega. Detail. 1863. Õli, lõuend. Soome Rahvusgalerii – Ateneumi kunstimuuseum
empty-image
18.11.2020 | 18.00

Ikkagi meie kõrval. Kassid ja koerad 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse kunstis

Kadrioru kunstimuuseum
Täispilet: Kadrioru kunstimuuseum
8 €
  • Perepilet: Kadrioru kunstimuuseum
    16 €
  • Sooduspilet: Kadrioru kunstimuuseum
    6 €
  • Aastakaart: Kadrioru kunstimuuseum ja Mikkeli muuseum
    45 €
  • Kinkepilet: Kadrioru kunstimuuseum
    8 €
Loeng või vestlus
Publikuprogramm

Kassid ja koerad 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse kunstis. Anu Allikvee
6. loeng sarjast: Kunstiajaloo lühikursus „Kassid, koerad ja kunstnikud“

Koeri ja kasse ei tõrjunud kunstis välja ka 19. sajandi teise poole pidevalt uuenev kunstielu. Hoopis asjalikumalt hakati koeri ja kasse kujutama realismis, kui valmis siiski ka emotsionaalset mõjuvaid loomapilte. Olles vabanenud allegooriate ja esinduslike eesmärkide koormast lubavad nad kujutatud olenditel olla lõpuks nad ise. Realismi esindajad, nende seas Gustave Courbet, kujutasid loomi värskelt ja elavalt. Impressioniste, eriti Pierre-Auguste Renoiri võlusid kassid oma tundlikkuse ja ümarate vormidega. Kuid kõrvale ei jäänud koeradki ‒ Claude Monet’ ja ka Valentin Serovi modellide truud kaaslased.Uue lainena tõid loomad kunsti üle-eelmise sajandivahetuse avangardistid, tehes seda erinevalt. Näiteks Franz Marc nägi kassides (nagu koerteski) looduse loomulikke algvorme, Paul Klee aga tajus nende varjatud salapära. Ekspressionist Otto Dixi teravakoonulised hundikoerad aga peegeldavad samaaegselt nii nende jõu ja vitaalsuse imetlust kui ka pinget ja ohutunnet.

Anu Allikvee on lõpetanud 1985. aastal Tartu Ülikooli kunstiajaloolasena. Töötanud Eesti Kunstimuuseumis alates 1983. aastast teadurina. Alates 2000. aastast Kadrioru kunstimuuseumi välisgraafika osakonna kuraator. Oma uurimistöös on Anu Allikvee varem keskendunud baltisaksa kunstile, nüüd Lääne–Euroopa graafikale.
Ta on kureerinud näitusi, avaldanud erialaseid artikleid, osalenud teaduskonverentsidel Eestis ja Saksamaal, koostanud näitusekatalooge ning artikleid. Anu Allikvee on kunstiringkondades tuntud kui detektiiv, kes annab tundmatute kunstnike tundmatutele töödele tagasi nende nimed ja koha tulevases kunstiajalookirjutuses. Samas iseloomustab Allikveed oskus teha suuri üldistusi ja head nalja, mis muudavad tema loengud kütkestavaks. Inimesena on Allikvee suur kasside sõber, kes ise on päästnud kindlast surmast ühe tänavakassikese elu ning teinud temast Eesti Ekspressi superstaari.

Kursuse üldtutvustus

Loengutes käsitletakse kahe paljudele nii lähedase ja armsa looma – koera ja kassi – kujutamist kunstis läbi aegade, pöörates tähelepanu loomakujutiste erinevatele tähendustele ning loomadesse ja laiemalt loodusesse suhtumise muutumisele. Kronoloogiliselt ülesehitatud 7-osaline kursus tutvustab koera ja kassi kujutamist erinevates tsivilisatsioonides ja kultuurides ning maailmakuulsaid kunstnikke, keda traditsioonilises kunstiajaloos tuntakse kui madonnade või kõrtsistseenide, natüürmortide või portreede, maastike või laevade kujutajatena.

Palume muuseumi külastades kanda maski.

Ole kursis meie sündmustega!
Liitu uudiskirjaga siin!