fbpx
Otsi...
29.05.2021 | 18.00

Kontsert „Laul tšellole“

Kadrioru kunstimuuseum
Hind alates
5 €

10/5€

Piletid müügil tund enne algust kohapeal

monogrammiga kompositsioon Kadrioru lossi peasaalis
Monogrammiga kompositsioon Kadrioru lossi peasaalis
empty-image
29.05.2021 | 18.00

Kontsert „Laul tšellole“

Kadrioru kunstimuuseum
Hind alates
5 €

10/5€

Piletid müügil tund enne algust kohapeal

Kontsert

Kontsert „Laul tšellole“ on inspireeritud Tõnu Kõrvitsa müstilisest teosest „Laul“.

Olja Raudonen, tšello
Piia Paemurru, klaver

Kavas:

  • Felix Mendelssohn Bartholdy Kontsert-variatsioonid D-Duur op. 17 (1829)
  • Tõnu Kõrvits „Rändaja laul“ soolotšellole (2003)
  • Tõnu Kõrvits „Laul“ tšellole ja klaverile (2011)
  • Tõnu Kõrvits „Peegeldused tasasest maast“ tšellole ja klaverile (2013)
  • Arvo Pärt „Hällilaul“ – Jõhvi rahvalaul (2006)
  • Gabriel Faure „Papillon“ op. 77 (1885)
  • Astor Piazzolla „Ave Maria“ (1982)
  • Astor Piazzolla „Le grand Tango“ (1982)

Olja Raudonen hakkas lapsepõlves oma õe eeskujul iseseisvalt tšellot mängima. Kuueaastaselt alustas ta tšellomängu õppimist Jõhvi Muusikakkoolis Lydia Karpova juures (1989–1998). Õpingud jätkusid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Reet Metsa tšelloklassis (1998–2002) ja seejärel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema juhendamisel (2002–2005). Aastatel 2004–2005 õppis Raudonen vahetusüliõpilasena Grazi Muusika- ja Kunstiülikoolis Austrias (Universität für Musik und darstellende Kunst Graz), misjärel astus ta samas magistrantuuri, õppides Florian Kitti käe all aastatel 2006–2007. Aastal 2008 lõpetas Raudonen magistriõpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema õpilasena.
Olja Raudonen on täiendanud ennast Maria Kliegeli, Ola Karlssoni, Florian Kitti, Niels Ullneri, Peter Brunsi, Gerhard Manteli, Stefan Görneri ja Stefan Popovi meistrikursustel. Florian Kitti meistrikursustest Kremsmünsteris võttis Raudonen aktiivselt osa aastatel 2005–2009. Raudonen on üles astunud ESTA Eesti üleriigilisel noorte viiuldajate ja tšellistide konkursil 2003. aastal ja Suure-Jaani Muusikafestivali raames toiminud tšellistide konkursil 2009. aastal, kus teda on autasustatud diplomitega. Aastatel 2003–2007 töötas Raudonen tšellomängijana Rahvusooperis Estonia. Aastast 2007 töötab ta Vanemuise sümfooniaorkestris.
Olja Raudonen on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis ja Austrias. Raudonen on aastast 2008 kontsertide korraldaja Tartu linnas, rikastades tšellomuusikaga sealset kultuurielu. Raudonen teeb aktiivset koostööd pianist Piia Paemurruga, kellega koos on andnud meeldejäävaid kontserte Tartu Ülikooli aulas.

Piia Paemurru lõpetas 1986. aastal professor Laine Metsa klassis Tallinna Riikliku Konservatooriumi ja 1999. aastal kaitses klaveri erialal magistrikraadi. Üle veerand sajandi on ta töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonnas, kus on täitnud nii kontsertmeistri kui ka osakonnajuhataja abi ülesandeid. Tema saatel on üles kasvanud mitu põlvkonda eesti vokaliste, sealhulgas Hendrik Krummi, Ervin Kärveti, Leili Tammeli, Virgilijus Noreika, Jaakko Ryhäneni, Pille Lille ja Nadia Kuremi õpilased.
Ta on olnud pikka aega ka klaveriõpetaja Tallinna Muusikakeskkoolis (tuntumaid õpilasi Liivi Arder ja Margus Riimaa).
Pedagoogitöö kõrval on Piia Paemurrul olnud laialdane kontserditegevus Eestis ja välismaal, nii solistina kui ka ansamblites teiste instrumentalistidega (viiuldajad Mari Tampere-Bezrodny, Anna-Liisa Bezrodny ja Kristina Kriit, tšellistid Peeter Paemurru, Aare Tammesalu ja Andreas Lend, klarnetist Vahur Vurm, saksofonist Virgo Veldi jt).
Esikohale on siiski jäänud koostöö lauljatega: Estonia hiilgeaegade sümbolid Margarita Voites, Teo Maiste, Mati Palm, Voldemar Kuslap ja Hans Miilberg, üleminekuajal teatrisse tulnud Pille Lill, Nadia Kurem, Aare Saal, Mati Kõrts ja Margit Saulep ning tänased ja tulevased põhitegijad Teele Jõks, Juuli Lill, Helen Lokuta, Angelika Mikk, Pirjo Püvi, Oliver Kuusik, Andres Köster, René Soom ja Priit Volmer. Kontserdilaval näeb teda ka paljude noorte lauljatega – Arete Teemets, Maria Veretenina, Olga Zaitseva, Julia Savitskaja, Geraldine Casanova-Kuusik, Maria Listra. Eraldi mainimist väärivad varalahkunud Vello Jürna ja Annika Tõnuri, maailmanimedest Virgilijus Noreika ja Jaakko Ryhänen.
Paljude auhindade seas on Piia Paemurru viiel korral pälvinud parima kontsertmeistri preemia Pärnus toimuval Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahel

empty-image