fbpx
25.07.2021 | 19.00

Lossimuusika kontsert – Aavik ja Žukova

Kadrioru kunstimuuseum
Täispilet
15 €

Täispilet 15 €
Sooduspilet õpilasele, tudengile, pensionärile 12 €
Eelmüügi teenustasu 90 senti

viiuldaja Hans Christian Aavik
Kontsert

Hans Christian Aavik – viiul
Karolina Žukova – klaver

Kava:

Edvard Grieg (1843 – 1907)
Sonaat viiulile ja klaverile nr 1, op 8
Allegro con brio
Allegretto quasi andantino
Allegro molt vivace

Leos Janáček (1854-1928)
Sonaat viiulile ja klaverile (1914)
Con moto
Ballada
Allegretto
Adagio

Richard Strauss (1864 – 1949)
Sonaat viiulile ja klaverile Es-duur, op 18
Allegro, ma non troppo
Improvisation: Andante cantabile
Finale: Andante – Allegro

„Viiul tema käes laulab, nutab, tantsib, hullab, möllab, nukrutseb, paitab ja hoolib. Aaviku pillimängus paistab silma vaimne ja füüsiline terviklikkus. Särava, pingest laetud ja filosoofiliselt mõtestatud interpretatsiooni taga peitub uudishimulik meel, avatud olek, tänulikkus ja lugupidamine helilooja ning kuulaja suhtes.”

(Sirp, november 2020)

Hans Christian Aavik (1998) on üks väljapaistvamaid Eesti viiuldajaid, kes on oma mitmekülgse stiili ning selgelt eristatava kõlaga silma paistnud nii Eestis kui ka mitmel pool Euroopas. Tema viimaste saavutuste seast aastatel 2021/20 võib välja tuua I preemia solistide kategoorias rahvusvahelisel konkursil „Cadenza Contest“, I preemia rahvusvahelisel konkursil „North International Music Competition”, I preemia rahvusvahelisel konkursil „3rd Làszlò Spezzaferri International Music Competition“, I preemia ning neli eripreemiat Eesti Keelpillimängijate Konkursil, laureaaditiitli ning eripreemia Polytechnische Gesellschaft Frankfurt am Main kammermuusikakonkursil ning diplomi koosseisus Duo Hommage (viiul/klaver) Ilmari Hannikaineni Klaverikammermuusika konkursil Jyväskyläs, Soomes.
Hooajal 2021 toimub tal muuhulgas debüütplaadisalvestus, fondisalvestus Eesti Rahvusringhäälingus, esinemine solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees, kontserte Saksamaal, mujal Euroopas (Hispaanias, Inglismaal) ning palju veel.

Karolina Žukova (1995) on silmapaistev pianist, kes on pühendunud nii soolo- kui ka kammermuusikale, esinedes regulaarselt Eestis, Saksamaal ja mujal Euroopas. Karolina on pälvinud laureaadi- ja diplomipreemiaid nii solisti kui ka kammermuusikuna. Juunis 2021 pälvis ta laureaaditiitli rahvusvahelisel klaverikonkursil Piano Competition Online, veebruaris 2021 võitis ta koos viiuldaja Hans Christian Aavikuga laureaaditiitli Polytechnische Gesellschaft Frankfurt am Maini kammermuusikakonkursil ning märtsis 2020 võitsid nad duona diplomi Ilmari Hannikaineni rahvusvahelisel kammermuusikakonkursil Soomes, Jyväskyläs, esinedes finaalis koos Jyväskylä sümfooniaorkestri ja maestro Ville Matvejeffiga. 2018. aasta märtsis said nad Vilniuses toimunud Stasys Vainiūnase rahvusvahelisel kammeransamblite konkursil diplomi ja Audronė Vainiunaitė eripreemia. Lisaks on ta võitnud auhindu rahvusvahelisel klaverikonkursil Jurmalas ja Stockholmis.

Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:

Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvuskultuuri Fond
Eesti Rahvusringhääling
Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Täname:

Tallinna turismiinfokeskus

Rohkem infot:

lossimuusika.ee

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida ning lülitada välja mobiiltelefonid.
Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas täiendusi ja muudatusi.